Raamatute liigid

Junk journal on isetehtud või uuendatud raamat, mille täidad paberiga, mis muidu prügikasti läheks: tšekid, kaardid, ümbrikud, vanad raamatulehed, pakendid, sildid ja riidejäägid. Need kihid liimid, õmbled ja laod lehtedeks, kuhu talletad mälestusi, mõtteid või lihtsalt ilusaid asju.

Siin on tähtsam meisterdamine ja kogumine kui korralikult jutustatud lugu. Rebitud servad, viltused teibitükid ja kortsus lehed käivad asja juurde ja muudavad raamatu isiklikuks. Võid sinna ka lihtsalt kirjutada, näiteks päevikukatke, nimekirja või tsitaate, mis sulle meeldivad. Kuna sees on sageli vana ja happelist paberit, ei sobi see hästi originaalfotode arhiiviks.

Loe ka: Esimene junk journal samm-sammult

Digitaalse scrapbookingu puhul teed lehed arvutis, tahvelarvutis või telefonis, mitte paberi ja liimiga. Kasutad digifotosid ja digitaalseid materjale, nagu taustapaberid, kaunistused, tähed ja mallid. Need paigutad pilditöötlusprogrammis oma kohale, igaüks eraldi kihile.

Põhimõtted on samad mis paberil: põhifoto, kihid, värv ja journaling. Erinevad on ainult tööriistad. Saad kõik tagasi võtta, kaunistust lõputult uuesti kasutada ja selle värvi muuta, ning su laud jääb tühjaks. Samas jääb puudu päris paberi, paela ja metalli tekstuur. Kui tahad lehti käes hoida, tuleb need välja printida.

Loe ka: Kuidas alustada digitaalse scrapbookinguga

Vali programm, mis töötab kihtidega, sest just sellel digitaalne scrapbooking põhineb. Levinud valikud:

• Photoshop: kõige võimekam, kõige rohkemate õpetuste ja mallidega, aga kallim ja raskem õppida.
• Photoshop Elements: lihtsam ja odavam ning scrapbookijatele täiesti piisav.
• Affinity Photo: avab ka PSD- ja TIFF-malle ning töötab ka iPadis.
• GIMP: tasuta, aga vähem kasutajasõbralik.
• Canva või PowerPoint: sobib hästi lihtsate lehtede jaoks, aga kontrolli on vähem.

Kontrolli, kas programm avab läbipaistva taustaga PNG-faile ja PSD-malle. Proovi enne prooviversiooni ja vali programm, millega sul on mõnus edasi töötada.

Loe ka: Millise programmi valida digitaalseks scrapbookinguks

Scrapbooki keskmes on fotod ja nende lood, junk journali keskmes mängimine leitud paberiga. Scrapbookis teed lehed tavaliselt sündmuste kaupa või ajalises järjekorras, sageli 30 × 30 cm (12 × 12 tolli) albumisse ja happevabade materjalidega, et fotod kaua ilusad püsiksid.

Junk journal on paks raamat täis kihte, ümbrikke ja klappe, kus eesmärk on meisterdamine ise. Fotosid ei pea seal olema ja kindlat järjekorda pole. Kuna kasutad palju vana ja happelist paberit, on parem sinna kleepida väljatrükke või koopiaid kui originaalfotosid.

Piir on hägune. Paljud scrapbookijad segavad mõlemat stiili ja see on täiesti okei.

Loe ka: Mis on scrapbooking ja milline vorm sobib sulle

Raamatut, liimi ja hunnikut paberit, mis sul juba olemas on, rohkem pole vaja. Alusta nendega:

• alus: olemasolev vihik, vana kõvakaaneline raamat või ise volditud vihikud
• liim: liimipulk, kahepoolne teip ja raskemate tükkide jaoks tugev meisterdamisliim
• käärid
• paber ja ephemera (väikesed paberid igapäevaelust): ümbrikud, tšekid, kaardid, ajakirjad, kingipaber, sildid ja vanad kirjad
• soovi korral lisad: washi tape, templid, kleebised, pael ja riidetükid

Hoia kõike karbis, et näeksid, mis sul on. Midagi uut pole vaja osta: kui hakkad tähele panema, kasvab su kogu iseenesest.

Loe ka: Esimene junk journal samm-sammult

Võid lasta printida üksikuid lehti või köita kõik lehed kokku fotoraamatuks. Nii lähed ette:

• Salvesta iga leht JPG-na 300 dpi juures selles mõõdus, milles tahad selle välja printida.
• 30 × 30 cm üksikute lehtede jaoks otsi fototeenus, mis seda formaati pakub.
• Fotoraamatu jaoks paiguta iga leht ühe pildina üle kogu lehe, ääristeta paigutuses.
• Hoia tekst ja olulised detailid servast paar millimeetrit eemal, sest sealt lõigatakse.

Kui fotoraamatu programmi ei õnnestu üksikuid kaunistusi lisada, tee leht enne täiesti valmis ja impordi see ühe pildina. Värvid ekraanil erinevad sageli veidi, nii et tee enne proovitrükk.

Loe ka: Digitaalsete lehtede printimine ja fotoraamatu tellimine

Ei, õiget ega valet viisi pole. Sina otsustad, kas kasutad olemasolevat vihikut või köidad kõik ise, kas kasutad ainult leitud paberit või ostad ka uusi asju ja kas kirjutad sinna palju või vähe.

See ei pea olema ka ilus ega korralik. Segased, värvikad lehed viltuste servadega on just iseloomulikud. Kui jääd toppama, sest kõik peab olema täiuslik, sea endale väike eesmärk, näiteks üks tükike päevas või viis minutit tööd. Teema või värvipalett aitab valikuid teha, aga kohustuslik see pole.

Loe ka: Esimene junk journal samm-sammult

Bullet journal on planeerimissüsteem tavalises märkmikus, kus ühendad kalendri, ülesannete nimekirja ja päeviku. Põhi koosneb järgmisest:

• sisukord eespool, koos leheküljenumbritega
• future log: aasta ülevaade kaugemate kohtumiste jaoks
• monthly log: kuukalender koos ülesannetega
• daily log: lühikesed märkmed iga päeva kohta

Kirjutad lühidalt, kindlate sümbolitega ülesannete, kohtumiste ja märkmete jaoks (rapid logging), ning tõstad lõpetamata ülesanded järgmisse kuusse. Punktidega ja nummerdatud lehtedega märkmik on käepärane, aga sobib iga vihik. Paljud kaunistavad oma bullet journalit kleebiste ja washi tape'iga, kuigi see süsteemi enda juurde ei kuulu.

Loe ka: Bullet journal: kuidas see töötab ja kuidas alustada

Ei, joonistamisoskust pole vaja ühegi journali jaoks. Art journal on enese väljendamine, mitte täiuslik tulemus; värisevad jooned ja viltused kujundid annavad just iseloomu. Bullet journal toimib suurepäraselt ka ainult musta pliiatsi ja joonlauaga.

Mis aitab, kui sa ei joonista:

• šabloonid, templid ja maskeerimisteip kujundite tegemiseks
• kollaaž ajakirjade või vanade raamatute piltidest
• lehe täitmine ühe värviga, mis sobib su meeleoluga
• kleebised ja washi tape joonistuste asemel
• su enda käekiri, ka siis, kui see pole korralik

Loe ka: Scrapbookimiseks ei pea sa olema loominguline

Hübriidne scrapbooking tähendab paberi ja digitaalse ühendamist. Seda saab teha kahel moel:

• Kujundad lehe või osa sellest arvutis, prindid välja ja viimistled päris kaunistustega, nagu pael, brad'id (lõhikneedid) või chipboard.
• Prindid välja digitaalseid materjale, nagu journaling-kaardid, pealkirjad, paberid või sildid, ja kasutad neid tavalisel paberlehel.

Nii ühendad digitaalse mugavuse, nagu trükitud tekst ja õiges mõõdus fotod, päris paberi tekstuuriga. Kindlat vahekorda pole: üks scrapbookija teeb peaaegu kõik digitaalselt, teine prindib välja ainult pealkirja. Alustada saad juba tekstitöötlusprogrammi ja printeriga.

Loe ka: Hübriidne scrapbooking: prindi digitaalselt, lõpeta paberil

Pikas plaanis enamasti küll, kuigi tasuta see pole. Digitaalseid pabereid ja kaunistusi saad kasutada nii tihti, kui tahad, paberil ostad aga ikka uut materjali juurde. Ka liimi, lõikevahendeid ja hoiuruumi pole vaja.

Kulud on mujal:

• arvuti või tahvelarvuti, mis enamikul juba on
• tarkvara, kui sa ei kasuta tasuta programmi
• digikomplektid, kuigi paljud on tasuta
• printimine: suured üksiklehed ja fotoraamatud maksavad samuti

Kui prindid vähe ja kasutad tasuta materjale, on see väga soodne. Kui tahad kõike 30 × 30 cm albumis, arvesta ka printimiskuludega.

Loe ka: Kuidas alustada digitaalse scrapbookinguga

Art journal on visandi- või märkmeraamat, kus töötad vabalt värvi, kollaaži, templite, teksti ja joonistustega. See on koht mängimiseks ja tunnete välja laskmiseks, mitte mälestuste korralikuks jäädvustamiseks. Fotod on kõrvalised, keskmes on värv, tekstuur ja sõnad.

Paljud art journal'i tegijad kasutavad mixed media't: eri materjale läbisegi. Sageli alustad gesso kihiga, valge kruntkihiga, millele värv hästi kinnitub ja mis takistab läbiimbumist. Seejärel töötad kihtidena: taust, kollaaž, detailid ja tekst. Lehe jaoks piisab veerandtunnist, ja lehe, mis sulle ei meeldi, värvid lihtsalt üle.

Loe ka: Art journaling: kuidas alustada

Pocket scrapbooking on scrapbookimine taskutega kiletaskutesse. Lükkad fotod ja kaardid taskutesse ning kiletasku jaotus teeb kujundustöö sinu eest ära. Project Life on kõige tuntum nimi ja seda kasutatakse sageli üldnimetusena.

Kiletaskud sobivad tavaliselt 30 × 30 cm (12 × 12 tolli) rõngaskausta, aga on ka väiksemaid formaate. Töötad kolmes etapis: kõigepealt valid fotod, siis täidad ülejäänud taskud journaling-kaartidega ja lõpuks lisad veidi kaunistusi. Kuna see on kiire ja selge, on see populaarne nende seas, kes tahavad iga nädal või kuu midagi kirja panna.

Loe ka: Pocket scrapbooking ja Project Life: kuidas see käib

Need on kolm kuju, milles digitaalset materjali tavaliselt pakutakse:

• Kit on ühes stiilis paberite ja kaunistuste komplekt. Paberid on tavaliselt JPG-failid, kaunistused ja eraldi tähed (alfad) läbipaistva taustaga PNG-failid.
• Mall on valmis paigutus fotode ja paberi aladega, sageli PSD-, TIFF- või PNG-failina. Lõikemaski abil paigutad neisse aladesse oma fotod ja paberid.
• Quickpage on valmis leht, kuhu paned ainult oma fotod.

Esimese lehe jaoks on quickpage või mall kõige kiirem. Eraldi kitiga on sul kõige rohkem vabadust.

Loe ka: Kuidas alustada digitaalse scrapbookinguga

Ei, see pole vajalik. Võid vabalt alustada vihiku, visandiraamatu või vana kõvakaanelise raamatuga, mis sul juba olemas on, ja kleepida oma kihid sinna. Kui tahad ise köita, on olemas lihtsaid viise:

• õmble vihikud (volditud paberipakid) lihtsa pistega kaante vahele
• augusta lehed ja hoia neid rõngastega koos
• kinnita vihikud kummiga kaante vahele, nagu traveler's notebook'is
• tee tugevast paberist harmoonik, millele saad hiljem lehti lisada

Ise köitmine annab vabaduse formaadi ja paberi valikul, aga esimese journali jaoks on olemasolev raamat sageli kõige lihtsam.

Loe ka: Kuidas ise scrapbooki või journalit köita

Vali tugeva paberiga raamat, vähemalt 200 g/m², sest värv, liim ja vesi panevad õhukese paberi lainetama ja läbi imbuma. Head valikud:

• mixed media visandiraamat, mis on tehtud märgadele ja kuivadele materjalidele
• umbes 300 g/m² akvarelli visandiraamat, kui töötad palju veega
• vana kõvakaaneline raamat, mille lehti liimid paarikaupa kokku, et need oleksid tugevamad

Õmmeldud raamat, mis avaneb lamedalt, on mõnus kahelehekülgsete laotuste jaoks. Kui kasutad siiski õhemat paberit, kanna enne peale gesso kiht ja lase märjal lehel kuivada, raske raamat peal.

Loe ka: Paber, mis liimist, värvist ja veest lainetama ei hakka

Traveler's notebook on kummiga nahast või riidest kaas, mille sisse kinnitad õhukesed vihikud (insert'id). Võid vihikuid lisada, vahetada ja täis vihikud välja võtta, nii et raamat kasvab koos sinuga. Algne mudel pärineb Jaapanist, nüüdseks on palju variante.

Levinud suurused on standardsuurus umbes 11 × 21 cm ja väiksem passiformaat umbes 9 × 12,5 cm. On joonelisi, ruudulisi, punktidega ja kraftpaberist vihikuid ning taskuid kaartide jaoks. Seetõttu kasutatakse traveler's notebook'i sageli reisipäeviku, planeerija või väikese junk journalina.

Loe ka: Traveler's notebook: kuidas seda kasutada ja sisustada

Vali tugev raamat, mis avaneb lamedalt ja mille paber peab vastu liimile, teibile ja su pliiatsile. A5 või väiksem mahub kergesti kotti. Mida veel jälgida:

• Õmmeldud raamat avaneb kenasti, rõngaskausta saad hiljem lehti lisada.
• Kui tahad hoida kaarte ja tšekke, vali midagi taskutega või kleebi sisse ümbrikke.
• Kui maalid teel, võta paksem paber.
• Õhukesele paberile kleebi pigem ainult ühele poole, muidu läheb raamat raskeks ja paksuks.

Paljud reisijad koguvad päeval kaarte ja kirjutavad õhtul. Kui see ei õnnestu, tee lühikesi märkmeid ja jätka kodus.

Loe ka: Kuidas pidada reisil reisipäevikut, ka siis, kui oled väsinud

Tööta 300 dpi juures ja selles mõõdus, milles tahad välja printida. 12 × 12 tolli (30,5 × 30,5 cm) leht on siis 3600 × 3600 pikslit; see on ka enamiku digitaalsete paberite mõõt. 20 × 20 cm jaoks tuleb umbes 2362 × 2362 pikslit.

Sea mõõt paika enne alustamist, sest väikese lehe hilisem suurendamine muudab selle uduseks. Vähendada saab alati ilma kvaliteeti kaotamata. Hoia lisaks lamendatud JPG-le alles ka kihtidega versioon, näiteks PSD-na, et saaksid hiljem veel midagi muuta. Ekraanil jagamiseks piisab väiksemast koopiast.

Loe ka: Digitaalsete lehtede printimine ja fotoraamatu tellimine

Mitte niisama: mida tohib, on kirjas failidega kaasas olevas litsentsis või kasutustingimustes, ja need erinevad kujundajati. Sageli kehtib:

• Isiklikuks kasutuseks, näiteks oma lehtede ja albumite jaoks, on kõik lubatud.
• Faile endid jagada, edasi saata või uuesti pakkuda pole peaaegu kunagi lubatud, isegi kui need olid tasuta. Saada teistele pigem link.
• Ärilist kasutust, näiteks kaartide või lehtede müüki, tohib ainult siis, kui litsents seda selgesõnaliselt lubab.

Kui midagi pole kirjas või kahtled, küsi kujundajalt. Sama kehtib internetist leitud kirjatüüpide ja piltide kohta: kontrolli alati, kas neid tohib kasutada.

Loe ka: Kas tohib kasutada? Autoriõigus scrapbookijatele

Minialbum on väike album ühe teema ümber, näiteks nädalavahetuse reis, sünnipäev või aastaaeg. Formaat on sageli umbes 15 × 15 cm või väiksem ning käputäiest lehtedest piisab.

Kujusid on palju:

• volditud ribadest harmoonik
• ümbrikest või paberkottidest album, sees sildid
• eraldi papplehed rõngastel
• väike köidetud raamatuke

Minialbum sobib suurepäraselt millegi väikese täielikult valmis tegemiseks, kingiks või suure lehe täienduseks. Kuna fotosid on vaja vähe, on see ka tore viis uusi tehnikaid proovida.

Loe ka: Minialbumi tegemine: alus, leheküljed ja köitmine

Jah, saab. On äppe valmis mallidega, kuhu lohistad fotod ja teksti, ning paljud kujundus- ja joonistusprogrammid töötavad ka tahvelarvutis. Tahvelarvuti ja puutepliiatsiga saad lisaks käsitsi kirjutada ja joonistada.

Valides jälgi mõnda asja:

• Kas saad importida oma PNG-kaunistusi ja pabereid või ainult seda, mida äpp ise pakub?
• Kas saad printimiseks eksportida JPG-na 300 dpi juures?
• Kuhu su lehed salvestatakse ja kas saad neist varukoopia teha?

Telefon on käepärane kiirete lehtede jaoks, näiteks pocket pages. Suurte ja paljude kihtidega lehtede puhul on suurem ekraan mugavam.

Loe ka: Millise programmi valida digitaalseks scrapbookinguks

Jah, ja oma teadmised võtad lihtsalt kaasa. Mida tead fotode valimisest, kihtidest, värvist, tühjast ruumist ja journalingust, toimib digitaalselt täpselt samamoodi. Muutuvad ainult tööriistad, ja programmi tundma õppimine võtab alguses veidi aega.

Mõned nõuanded üleminekuks:

• Alusta malli või quickpage'iga, et sa ei peaks alustama tühjalt pinnalt.
• Õpi kõigepealt põhitõed: kihid, varjud ja lõikemaskid.
• Proovi enne ostmist tasuta kitti.
• Kui ei taha oma paberivarust loobuda, vali hübriid: prindi digitaalsed osad välja ja viimistle neid päris materjaliga.

Valima ei pea, paljud scrapbookijad teevad mõlemat.

Loe ka: Kuidas alustada digitaalse scrapbookinguga

Kaks standardformaati on 3 × 4 tolli (umbes 7,6 × 10,2 cm) ja 4 × 6 tolli (umbes 10,2 × 15,2 cm). Levinud kiletaskul on keskel neli püstist 3 × 4 tolli taskut ning nende kohal ja all horisontaalsed 4 × 6 tolli taskud. 10 × 15 cm foto mahub seega täpselt suurde taskusse.

Kui kaardid libisevad taskutest välja, pane tagaküljele väike tükk kahepoolset teipi. Hoia kaunistused lamedad, sest paksud tükid suruvad läbi ja muudavad albumi kumeraks. Teisi mõõte, näiteks A4-lehte või poolikut lehte, saad lisada vahelehena.

Loe ka: Pocket scrapbooking ja Project Life: kuidas see käib

Smash bookis on juba eeltrükitud, kaunistatud lehed, junk journali teed täiesti ise. Smash booki kleebid kiiresti kaarte, fotosid ja paberitükke, sageli taskute, vahelehtede ja kirjutamisruumiga, ilma suurema planeerimiseta. Nimi pärineb kaubamärgist, aga seda kasutatakse ka iga vaba kleepealbumi kohta.

Junk journalis teed lehed ise, sageli vanast paberist, paljude kihtide, ümbrike ja klappidega. Gluebook jääb nende vahele: tavaline vihik, kuhu kleebid kollaaže, enamasti vähese tekstiga.

Tee enne kleepimist ruumi, sest iga kiht muudab raamatu paksemaks. Nii jääb see suletavaks:

• Kui töötad olemasolevas raamatus, liimi paar lehte korraga kokku ja rebi nende pakkide vahelt paar lehte välja.
• Kui köidad ise, vali selg, mis on laiem kui tühjade lehtede pakk.
• Kasuta võimalikult lamedaid materjale ja jaota paksud tükid üle kogu raamatu.
• Pane kumerad asjad ümbrikutesse või kotikestesse.
• Lase värvil ja liimil enne raamatu sulgemist hästi kuivada.

See, et junk journal veidi lahti seisab, käib asja juurde. Pael või kumm ümber raamatu hoiab kõike koos.

Loe ka: Esimene junk journal samm-sammult

Piirdu lehe kohta mõne asjaga: üks või kaks fotot, tükike teksti ja väike aktsent. Väikesed lehed muutuvad kiiresti kirjuks ja album peab ka kinni minema.

Mis aitab:

• Vali eelnevalt kolm või neli värvi ja piiratud valik pabereid.
• Kasuta lamedaid kaunistusi; paksud nööbid ja lilled jätavad albumi lahti.
• Peida lisafotod ja tekst siltidesse, klappidesse või ümbrikutesse.
• Köidetud albumi või rõngasalbumi puhul jäta seljas ruumi lisapaksuse jaoks.
• Tee kaas viimasena, sisemuse jääkidest.

Suure lehe juurde käiva minialbumi jaoks piisab tavaliselt kuuest lehest, esi- ja tagakülg kokku.

Loe ka: Minialbumi tegemine: alus, leheküljed ja köitmine

Artist trading card'id (ATC-d) on väikesed 6,4 × 8,9 cm (2,5 × 3,5 tolli) kunstiteosed, mida teistega vahetad. Teed neid mis tahes tehnikas, näiteks kollaaži, templite, värvi, joonistuse või riidega, tugevale alusele.

Kehtivad kaks põhireeglit: ATC on käsitsi tehtud ja seda ei müüda, ainult vahetatakse või kingitakse. Tagaküljele kirjutad oma nime, pealkirja, kuupäeva ja kontaktivõimaluse. Vahetamine käib veebis vahetusgruppides või loomingulistel kokkusaamistel. Kogutud kaarte hoiad mängukaartide kiletaskutes, taskutega kaustas.

Loe ka: Artist trading card'ide tegemine ja vahetamine

Zine on väike isetehtud raamatuke, mida vanasti paljundati ja jagati. Scrapbookijad kasutavad seda lühikese loo, väljasõidu või nimekirja jaoks. Kõige lihtsama versiooni teed ühest A4-lehest, ilma liimi ja klambriteta:

• Volti leht kaheksaks võrdseks osaks ja ava uuesti.
• Lõika keskelt mööda pikka voltjoont, ainult läbi kahe keskmise osa.
• Volti leht pikuti pooleks, lükka otsad teineteise poole ja volti kaheksaleheküljeliseks A7-formaadis raamatukeseks.

Tee kõigepealt proov ja nummerda leheküljed, et näeksid, mis kuhu läheb. Kaunista enne voltimist, kui tahad läbivat tausta, või pärast seda iga lehekülg eraldi.

See sõltub sellest, mida tahad talletada ja kuidas sulle meeldib töötada. Ligikaudne rusikareegel:

• Fotode ja lugude hoidmine tulevikuks: scrapbook.
• Kiire ja selge ülestähendus iga nädal või kuu: pocket pages.
• Ühe teema väike ja terviklik vormistamine: minialbum.
• Kogumine ja vana paberiga mängimine: junk journal.
• Tunnete väljendamine värvi ja kollaažiga: art journal.
• Korrastamine ja planeerimine: bullet journal.
• Vähe ruumi või soov lõputult muuta: digitaalne.

Alusta sellest, mis sind kõige rohkem tõmbab. Paljud scrapbookijad peavad mõne aja pärast kahte-kolme liiki korraga.

Loe ka: Mis on scrapbooking ja milline vorm sobib sulle

Scrapbooki teed käsitsi, fotoraamatu kujundad arvutis ja lased trükkida. Scrapbooki kleebid väljaprinditud fotod paberile, koos kaunistuste, journalingu ja päris materjalidega, nagu pael ja kaardid. Fotoraamat on lamedaks trükitud, kiiremini valmis ja seda on lihtne juurde tellida, aga sinna ei saa midagi päris asja talletada.

Fotoalbum on kõige lihtsam vorm: fotod kiletaskutes või tühjadel lehtedel, ilma suuremate kaunistusteta. Digitaalne scrapbooking jääb nende vahele: kujundad lehed nagu scrapbookis ja lased need fotoraamatuna välja printida.

Loe ka: Scrapbook, fotoraamat või fotoalbum: mis sulle sobib