Kas tohib kasutada? Autoriõigus scrapbookijatele

Leiad netist imekauni illustratsiooni, luuletuse, mis ütleb täpselt seda, mida tunned, või digikomplekti, mille võid tasuta alla laadida. Kas selle võib lihtsalt oma lehele panna? Oma albumi jaoks pole see tavaliselt probleem. Keerulisemaks läheb asi siis, kui näitad lehte teistele või teenid sellega raha. Allpool loed lihtsas keeles, kuidas see Hollandis ja mujal Euroopa Liidus umbes käib.

Kõigepealt põhitõed

Autoriõigus tekib iseenesest. Kes loob originaalse teose, näiteks foto, joonistuse, luuletuse või paberikujunduse, saab sellele automaatselt õigused. Autoriõiguse märki pole vaja juurde panna ja teost ei pea kuskil registreerima. Ainult autor või see, kellele tema õigused on üle läinud, otsustab, kes tohib teost kopeerida ja avalikustada.

Hollandis ja mujal Euroopa Liidus kehtib see õigus seitsekümmend aastat pärast autori surma. Pärast seda on teos vaba ehk nn avalikus omandis. Aastast 1850 pärit gravüüri või ammu surnud luuletaja luuletust võid seega põhimõtteliselt kasutada. Sellise vana teose hiljutine tõlge, väljaanne või töötlus võib aga ise veel kaitstud olla.

Pane tähele: vana teose uuel fotol või skaneeringul võivad mõnikord olla omad tingimused, näiteks selle veebilehe omad, kust selle leiad. Paljud muuseumid ja arhiivid panevad avalikus omandis pilte meelega vabaks kasutamiseks veebi. Sealt on turvaline otsida.

Isiklik või äriline kasutus

See on kõige tähtsam vahe, ka peaaegu igas litsentsis, millega kokku puutud.

Isiklik kasutus on kõik, mida teed endale ilma selle pealt teenimata: sinu oma album, journal, väike kingitus sõbrannale. Hollandi seadus lubab teha koopia oma harjutamiseks, õppimiseks või kasutamiseks, kui sa sellega raha ei teeni. See ei kehti, kui koopia pärineb selgelt ebaseaduslikust allikast. Pildi välja printimine oma albumi jaoks kuulub tavaliselt siia alla. Ajakirjast, mille ostsid, pildi oma raamatusse kleepimine ei ole isegi kopeerimine: sa kasutad lihtsalt paberit.

Äriline kasutus algab siis, kui mängus on otseselt või kaudselt raha. Näiteks lehtede või kaartide müümine, albumite tegemine tellimuse peale, töötoad teiste materjalidega või oma töö kasutamine väikese poe või konto reklaamimiseks. Siis pead kindlalt teadma, et sul on õigus kõike, mis sellel on, nii kasutada.

Nende vahel on hall ala: oma lehe näitamine veebis. Sa ei teeni sellega midagi, aga teed kellegi teise töö avalikuks. Sellest lähemalt allpool.

Fotod ja pildid internetist

See, et saad pildi salvestada, ei tähenda, et võid seda vabalt kasutada. Peaaegu kõigel veebis on autor, kellel on õigused. Oma albumi jaoks pildi välja printimine pole tavaliselt probleem. Kui tahad lehte jagada või müüa, vali pigem:

• Avalikus omandis pildid muuseumidest, arhiividest ja raamatukogudest.
• Creative Commonsi litsentsiga pildid. Vaata, milline variant: mõnikord pead autori nime mainima, mõnikord ei tohi midagi muuta või midagi ärilist teha.
• Fotopanga pildid litsentsiga, mis sobib sellega, mida soovid teha. Mitte iga fotopanga litsents ei luba kasutust müüdavatel toodetel.
• Sinu enda fotod, joonistused ja skaneeringud. Nendega oled alati kindlal pinnal.

Ajakirjast välja lõigatud pildid on samuti kaitstud, kuigi ostsid ajakirja ise. Paberit võid kasutada, kuidas soovid, aga pilt jääb autori omaks. Sama kehtib washi tape'i või disainpaberi kohta: neid võid lõigata, kleepida ja töösse panna, aga kujunduse skaneerimine ja kleebiste või kaartidena uuesti trükkimine on kopeerimine.

Kollaažide puhul kuuleb sageli, et pilti tuleb lihtsalt piisavalt muuta. See pole kindel reegel. Ainult vähendamine, pööramine või taustale panemine ei muuda midagi ja ka töötlus võib endiselt kuuluda autori õiguse alla. Kui palju peab muutma, ei saa protsendiga mõõta. Kõige jaoks, mida müüd: kasuta materjali, mille kohta tead kindlalt, et see on lubatud.

Kui fotol on äratuntav inimene, tuleb lisaks autoriõigusele arvestada ka tema privaatsusega. Sellest on eraldi artikkel.

Tsitaadid ja luuletused sinu lehel

Rida laulust või luuletusest on armastatud pealkiri või journaling'u lause. Ka tekstid on kaitstud, kuni kirjutaja elab või kui ta suri vähem kui seitsekümmend aastat tagasi.

Oma albumis võid seda rahulikult teha. Jagatud lehtedega on asi veidi keerulisem. Tsiteerimisõigus lubab teosest lõigu üle võtta, aga see on mõeldud peamiselt arutamiseks, kriitikaks või selgitamiseks, koos allika äramärkimisega. Terve luuletus kaunistusena lehel, mille paned veebi, ei kuulu sinna niisama alla. Kas lühike rida kuulub, oleneb olukorrast.

Mis on kindlasti turvaline:

• Kõnekäänud ja vanasõnad, mis on põlvest põlve liikunud.
• Luuletused ja ütlused kirjanikelt, kes surid üle seitsmekümne aasta tagasi.
• Sinu enda sõnad. Tihti on just need sinu lehel kõige ilusamad.

Maini tsitaati kasutades alati kirjutajat. See on viisakas ja hoiab ära, et keegi arvaks, et sõnad on sinu omad.

Digikomplektide ja prinditavate failide litsentsid

Digikomplektide, paberipakkide ja prinditavate failide puhul on see tavaliselt mustvalgel kirjas. Allalaaditud failide hulgas on sageli kasutustingimustega fail, näiteks readme või license. Loe see läbi ja hoia seda failidega samas kaustas, et ka hiljem teaksid, kelle oma miski on ja mida tohib.

Lühendid, mida kohtad:

• PU (personal use): ainult isiklikuks kasutuseks. Mitte tellimusalbumite ega müüdavate toodete jaoks.
• CU (commercial use): võid sellega teha ka midagi, mida müüd, selle litsentsi tingimuste piires.
• S4H või S4O (scrap for hire, scrap for others): võid sellega teha albumeid või lehti teistele, ka tasu eest.

Peaaegu igal litsentsil on sama range piir: faile endid ei tohi kunagi edasi anda, jagada ega edasi müüa. Ka mitte siis, kui said need tasuta. Kui sõbranna tahab sama komplekti, juhata ta sinna, kust selle leidsid.

Mõned autorid paluvad oma nime mainida, kui näitad või müüd tööd nende materjaliga. Digilehtede puhul nimetatakse seda krediidi andmiseks. See on väike vaev ja autorile oluline.

Teiste kujundustega lehtede jagamine

Kasutasid mõne brändi disainpaberit, kleebiseid ja stantsivorme ning tahad oma lehte näidata. Seda tehakse palju ja paljud tootjad on sellest just rõõmsad. Jagad oma lehte, mitte kujundust eraldi.

Mida sa ei tee:

• Ära jaga avalikult raamatust või tasulisest kursusest pärit mustreid, lõikefaile, šabloone ega juhiseid. Näita kaarti või lehte, mitte selle taga olevat mustrit.
• Ära skaneeri üksikuid pabereid või faile ega paku neid allalaadimiseks.
• Ära näita peaaegu täpselt järele tehtud lehte nii, nagu oleks see sinu idee. Maini lehte või autorit, kes sind inspireeris.

Lehe jagamine, millel on internetist välja prinditud pilt, on rangelt võttes teise inimese töö avalikustamine, milleks on põhimõtteliselt vaja autori luba. Paljud autorid ei pea seda probleemiks, kui mainid nende nime, aga seda otsustavad nemad ise. Kui autor palub sul midagi eemaldada, tee seda kohe ja vaidlemata.

Tehisaru pildid: mis on lubatud ja mis mitte?

Tehisaruprogrammidega teed mõne sekundiga illustratsiooni või tausta. Palju on veel ebakindel, aga mõnda asja on kasulik teada.

See, kas tehisaru pilt on kaitstud, oleneb sellest, kui palju inimese loomingulisi valikuid selles on. Euroopas eeldab autoriõigus teost, mis näitab inimese enda loomingulisi valikuid. Pilt, mille on peaaegu täielikult teinud arvuti, ei ole seetõttu tõenäoliselt kaitstud, kuigi see pole veel igal pool lõplikult selgunud. Seega ei saa sa ka ise sellele õigusi nõuda.

Mis loeb, on programmi tingimused. Need määravad, kas tohid pilte äriliselt kasutada. Loe need läbi, enne kui müüd midagi tehisaru pildiga, ja vaata ka selle koha reegleid, kus müüd.

Ära palu tehisaruprogrammil teha midagi tuntud elava illustraatori stiilis või äratuntava tegelase või logoga. See on tundlik teema ja tegelane või kaubamärk jääb kaitstuks, ükskõik kes seda joonistab.

Kui ostad komplekte või prinditavaid faile, näed üha sagedamini, et autorid märgivad, et on kasutatud tehisaru. Kes ise tehisaru pilte jagab või müüb, teeb hästi, kui ütleb seda samuti.

Ja veel üks asi: mälestusi täis albumisse kuuluvad päris fotod. Genereeritud foto hetkest, mis kunagi nii ei juhtunud, ei sobi hästi raamatusse, mis räägib päris hetkedest. Kaunistuse või taustana võib tehisaru sobida, mälestusena mitte.

Kiire kontroll

Enne kui midagi kasutad, küsi endalt kolm asja. Kas see jääb minu oma raamatusse või näitan või müün seda? Kelle oma see on ja kas autor on surnud üle seitsmekümne aasta tagasi? Ja mis on kirjas litsentsis? Hoia litsentsid alles, maini autoreid ja kahtluse korral tee ise või küsi järele.

See on üldine selgitus, mitte õigusnõuanne. Kui kahtled, küsi autorilt luba või pöördu juristi poole.