Bullet journal: kuidas see töötab ja kuidas alustada

Internetis näeb bullet journal sageli välja nagu kunstiteos: käsitsi kirjutatud pealkirjad, akvarellõied, sisse kleebitud kaardid. Seetõttu tundub see keerulisem, kui see tegelikult on. Põhimõtteliselt on see lihtne süsteem, millega paned kõik, mis sul peas on, paberile, ühte märkmikku. Allpool loed, kuidas see töötab, milliseid lehti sul vaja on ja kuidas alustada, ka siis, kui pool aastat on juba möödas.

Mis on bullet journal

Bullet journal, lühidalt sageli bujo, on korraga kalender, ülesannete nimekiri, märkmik ja päevik. Valmis planeerijat pole vaja osta: sa ehitad lehed ise üles, täpselt nii, nagu sul vaja on. Nimi tuleb täpploendi märkidest ehk bullet’itest, millega kõik kirja paned.

Süsteemi mõtles välja New Yorgist pärit digitoodete disainer Ryder Carroll. Ta otsis aastaid viisi, kuidas oma päevi kontrolli all hoida. Lapsena diagnoositi tal tähelepanuhäire ja tavalised kalendrid talle ei sobinud. 2013. aastal pani ta oma meetodi internetti ja see levis kiiresti. 2018. aastal ilmus tema raamat „The Bullet Journal Method”.

Paljud inimesed töötasid muide juba aastaid sarnasel viisil. Carroll andis sellele nime ja kindla kuju.

Register

Alustamiseks on sul vaja ainult nelja tüüpi lehti. Esimene on register ehk sinu raamatu sisukord. Jäta selle jaoks esimesed kaks kuni neli lehekülge. Seejärel nummerda kõik leheküljed, kui su märkmikus seda veel tehtud pole. Iga kord, kui alustad uut lehte, kirjuta selle pealkiri ja leheküljenumber registrisse.

Iga päeva pole vaja eraldi kirja panna. Oluline on lehed, mida tahad hiljem üles leida: märtsi kuuülevaade, lugemisnimekiri, remondiplaanid. Paljud bujo-kasutajad märkavad, et aasta jooksul läheb registrit vähe vaja, aga hiljem täis raamatust midagi otsides on nad selle üle väga rõõmsad.

Future log

Future log on sinu ülevaade järgmistest kuudest. Jagad ühe või kaks spread’i (kaks kõrvuti lehekülge) lahtriteks, iga kuu jaoks üks. Tavaliselt on ühel leheküljel kolm kuud. Sinna kirjutad selle, mis on kaugemal: sünnipäev juulis, puhkus, hambaarsti aeg, päev, mil kindlustust tuleb pikendada.

Pane future log kohe registri järele, siis leiad selle kiiresti. Jäta sellele piisavalt ruumi. Ülerahvastatud lehte kasutad vähem meelsasti.

Kuuülevaade

Iga kuu alguses teed kuuülevaate ehk monthly log’i. Vasakule leheküljele kirjutad üksteise alla kuu kuupäevad ja nende taha nädalapäeva esitähe. Sinna paned juurde kohtumised ja sündmused. Paremale leheküljele tuleb selle kuu ülesannete nimekiri.

Jäta vasakule kitsas veeris, siis saad hiljem sinna märgi ette panna. Lehte üles seades vaata korraks oma future log’i: mis seal selle kuu kohta kirjas on, kirjuta üle.

Päevaloend

Päevaloend ehk daily log on koht, kus tegelik töö käib. Kirjutad üles kuupäeva ja selle alla kõik, mis päeva jooksul ette tuleb: ülesanded, kohtumised, mõtted. Lühidalt, märk ees.

Ära tee päevaloendeid nädalaid ette. Sa ei tea, kui palju ruumi üks päev vajab. Alusta uut päeva lihtsalt eelmise all või õhtul enne. Mõned inimesed eelistavad nädalaülevaadet. See ei kuulu põhisüsteemi, aga muidugi võib. Kui nädal läheb liiga täis, saad kiirete päevade jaoks ikka eraldi päevaloendi teha.

Kogumikud

Kõik, millel pole kuupäeva, saab oma lehe: kogumiku. Näiteks raamatud, mida tahad lugeda, kingiideed, retseptid, mida proovida, või harjumuste jälgija. Sellise lehe alustad alles siis, kui sul on sinna päriselt midagi kirjutada, ja paned selle registrisse. Jälgija puhul alusta ühest harjumusest. Kümmet lahtrit päevas jaksad harva pidada.

Sümbolid

Süsteemi süda on rapid logging: kiire kirjapanek lühikeste lausetega, märk ees. Levinud märgid on:

• punkt (•) ülesande jaoks
• tühi ring (o) sündmuse või kohtumise jaoks
• kriips (–) märkme, idee või mõtte jaoks

Ülesande ees olevat punkti muudad hiljem, et näeksid ühe pilguga, mis seis on:

• rist (x) punkti peal: tehtud
• nool paremale (>): edasi lükatud järgmisse loendisse
• nool vasakule (<): viidud future log’i, sest see on aktuaalne alles hiljem
• läbi kriipsutatud ülesanne: pole enam vaja

Lisaks võid panna bullet’ist vasakule lisamärgi. Kõige tuntumad on tärn (*) millegi olulise jaoks ja hüüumärk (!) hea idee jaoks. Kasuta tärni säästlikult. Kui kõik on prioriteet, pole miski.

Kirjuta sündmused lühidalt ja faktiliselt: „Leping allkirjastatud”, mitte pool lehekülge sellest, kuidas end tundsid. Kui tahad rohkem öelda, pane alla kriips ja märkus. Samamoodi saad suure ülesande alla väiksemad sammud panna, veidi taandega.

Need märgid pole seadus. Kui ruut ülesande jaoks sobib sulle paremini, kasuta seda. Pane oma märgid aga eespool olevale võtmelehele, siis kasutad neid järjekindlalt.

Ümberkandmine

Ümberkandmine ehk migreerimine kõlab tehniliselt, aga see on lihtsalt ümberkirjutamine. Kuu lõpus vaatad kõik lõpetamata ülesanded läbi. Iga ülesande puhul teed otsuse:

1. Kas see on veel vajalik ja saab seda nüüd teha? Kirjuta see uude kuuülevaatesse ja pane vana juurde >.
2. Kas see on aktuaalne alles hiljem? Pane see future log’i ja märgi <.
3. Kas see pole enam oluline? Kriipsuta see läbi.

Ümberkirjutamine ongi mõte. Kuna pead iga ülesande uuesti käsitsi kirja panema, mõtled selle üle korraks järele. Kui miski pole ümberkirjutamist väärt, pole see tõenäoliselt ka oluline. Nii jääb su nimekiri ausaks ega veni lõputult pikaks.

Kui märkad, et ülesannet on juba kolm korda edasi lükatud, küsi endalt, kas tahad seda päriselt teha.

Kas seda peab kaunistama?

Ei. Bullet journal on eelkõige abivahend, mitte kunstiteos. Paljud loobuvad, sest arvavad, et iga leht peab välja nägema nagu fotodel, mida nad internetis näevad. See pole kunagi olnud eesmärk.

Kui sulle meeldib kaunistada, tee seda. Riba washi tape’i (õhuke, eemaldatav paberteip) kuude eraldamiseks, tempel pealkirjade jaoks või paar kleebist teevad raamatu isiklikuks. Selleks ei pea joonistada oskama. Sageli korduv nõuanne: sea esmalt kõik praktiliselt üles ja kaunista alles hiljem. Siis ei jää kaunistused planeerimisele ette. Ja kui su bujo muutub rohkem värvide ja kollaažide kohaks kui nimekirjade omaks, liigud märkamatult art journal’i poole. Ka see on täiesti okei.

Milline märkmik ja milline pastakas

Sobib iga märkmik. Mõned asjad teevad aga elu lihtsamaks:

• Täpivõrk (dot grid). Joonte asemel väikesed täpid aitavad sirgeid veerge teha, aga jäävad peaaegu nähtamatuks. Ruuduline või joonitud paber sobib ka.
• A5-formaat. Piisavalt suur, et sellega töötada, piisavalt väike, et kaasas kanda.
• Nummerdatud leheküljed ja paar registrilehte eespool säästavad sinu tööd. Mõnda märkmikku müüaksegi nii.
• Tugev paber, umbes 80–100 g/m² või rohkem, et tint vähem läbi paistaks.

Pastaka puhul kehtib: võta selline, millega sulle meeldib kirjutada. Must peenkirjutuspliiats või geelpliiats on levinud valik. Proovi uut pastakat alati enne tagumisel leheküljel, et näha, kas see vajutab või paistab läbi. Joonlaud aitab jälgijate ja tabelite puhul ning pliiats on mugav, et esmalt jooni visandada või registrisse leheküljenumbreid kirjutada, mis võivad veel muutuda.

Kas sinu käekiri on sinu meelest kole? Kirjuta veidi aeglasemalt või trükitähtedega. Peaasi, et see oleks loetav.

Keset aastat alustamine või uuesti alustamine

Bullet journal ei ole seotud jaanuariga. Võid alustada mis tahes päeval, sest teed lehed alles siis, kui neid vaja läheb. Alustad juunis? Tee future log järgmiseks kuueks kuuks, kuuülevaade juuni jaoks ja oma esimene päevaloend. Valmis.

Kui oled paar nädalat vahet pidanud, ei pea sa midagi järele tegema. Pööra lehte, kirjuta tänane kuupäev ja jätka. Tühjad päevad ei ole viga, läbikriipsutatud sõna ka mitte.

Kui su raamat on täis või tunned, et oled kinni jäänud, alusta uues märkmikus. Võta üle ainult see, mida päriselt vajad: lõpetamata ülesanded, future log ja kogumikud, mida veel kasutad. Uue aasta puhul kontrolli, et kirjutad üle õige aasta kuupäevad. Vana raamatu paned riiulisse, register selle perioodi kokkuvõtteks.

Nii alustad juba täna

Võta märkmik ja pastakas ning tee need viis lehte:

1. Kaks lehekülge registri jaoks.
2. Võtmeleht sinu märkidega.
3. Future log järgmisteks kuudeks.
4. Selle kuu kuuülevaade.
5. Sinu esimene päevaloend.

Kasuta seda kuu aega ilma midagi lisamata. Seejärel vaata rahulikult, mis töötab ja mis mitte, ning kohanda. See kohandamine käib asja juurde: mõne kuu pärast on sinu bullet journal ainult sinu oma.