Kuidas ise scrapbooki või journalit köita

Valmis album ei sobi kunagi päris täpselt. Formaat on vale või selg liiga kitsas kõige jaoks, mida sinna kleepida tahad. Ise köitmine lahendab selle ja see on lihtsam, kui tundub. Nõela, natukese niidi ja paari papitükiga jõuad juba päris kaugele.

Kõigepealt küsimus, millest kõik sõltub: kui paks see tuleb

Tühi raamat ja täis scrapbook on kaks eri asja. Fotod, kaardid, ümbrikud ja embellishments’id (kaunistused nagu nööbid, kleebised ja lilled) teevad iga lehe paksemaks, aga ainult lehe esiosas. Selg jääb sama õhukeseks. Tulemuseks on raamat, mis avaneb nagu lehvik ega taha enam kinni minna.

Seepärast on ostetud albumitel laiad seljad või lehtede vahel eraldi ribad. Kui köidad ise, pead selle ruumi ka ise sisse ehitama. Mõtle siis enne läbi: kas sellest saab journal, kuhu peamiselt kirjutad, või album, mis tuleb täis fotosid ja kihte? Vastusest sõltub, millise köite valid.

Rõngad: kõige lihtsam algus

Köiterõngad on metallrõngad, mis klõpsatusega avanevad. Augustad igasse lehte ja kaanesse kaks või kolm auku ja ongi valmis. Suur eelis on see, et saad alati lehti juurde lisada, vahetada või välja võtta. Nii kasvab raamat lihtsalt koos sellega, mida sinna kleebid.

Mõned asjad, millele tähelepanu pöörata:

• Vali avarad rõngad: scrapbook läheb paksemaks, kui arvad.
• Augusta igale lehele täpselt samasse kohta. Tee papist üks šabloon ja aseta see iga kord lehele.
• Kaane jaoks sobib kõige paremini umbes 2 mm hall papp. Õhem papp hakkab rõngastel loksuma.
• Kleebi õhukeste lehtede aukude ümber väike tugevdus, muidu rebenevad need mõne aja pärast välja.

Rõngad on lahendus ka siis, kui sul masinat pole ja kõik peab ometi kiiresti valmis saama, näiteks kingituseks.

Poognate voltimine

Poogen on väike virn kokkuvolditud lehti, mis on üksteise sisse lükatud, nagu kaaneta vihik. Võta neli või viis lehte, voldi need pooleks ja pane üksteise sisse. Kui poognas on rohkem lehti, läheb murdekoht kumeraks ja sisemised lehed ulatuvad ees välja.

Voldi voltimisluuga: see on lame luust või plastist tükk, millega tõmbad murdekoha teravaks. Pane tähele paberi kiusuunda: enamikul lehtedel on kiud ühes suunas ja seda suunda pidi voldib paber siledalt ega pragune. Painuta lehte kergelt mõlemas suunas; kus see vähem vastu paneb, seal on kiu suund. Scrapbooki jaoks vali paber, mis voldib hästi ega murdu murdejoonelt. Akvarellipaber ja tugev joonistuspaber sobivad sageli hästi.

Tavaline 80-grammine printeripaber on fotode jaoks liiga õhuke. Lehtedele, kuhu kleebid, sobib 120–200 grammi, ja raskete layout’ide jaoks võib see olla veel tugevam.

Ühe poogna õmblemine

Kõige lihtsam õmmeldud köide on üks poogen, mille murdekohas on kolm või viis auku. Torka augud enne naaskliga ette, nii et poogen on lahtiselt kokkuvolditud papitüki sees: siis tulevad augud täpselt murdejoonele. Kasuta šablooni, siis on kõik ilusti ühes reas.

Nii õmbled kolme auguga:

1. Alusta seestpoolt keskmisest august ja mine välja.
2. Liigu väljaspool ülemise augu juurde ja torka tagasi sisse.
3. Mine seespool keskmisest august mööda alumise augu juurde ja torka välja.
4. Tule väljastpoolt tagasi keskmisse auku.
5. Seo sõlm ümber pika niidi, mis jookseb üle keskmise augu, ja lõika ots ära.

Tõmba niiti alati murdekoha suunas, mitte risti, muidu rebeneb paber. Minialbumi või reisijournali jaoks piisab sellest sageli.

Mitu poognat

Kui tahad paksemat raamatut, õmble mitu poognat kokku. Kopti köite puhul jääb õmblus seljale näha ja raamat avaneb täiesti lamedalt. See on töötamiseks mugav, kuigi mõned scrapperid peavad seda paljude fotodega albumi jaoks vähem sobivaks, sest seljal on vähe mänguruumi. Lihtne variant on voltida A4-leht pooleks neljaks leheküljeks, teha neist poognad ja õmmelda viis või kuus kokku. Nii on sul tunniga esimene raamatuke valmis.

Iga poogna kinnitad eelmise külge väikese aasaga ümber selle all oleva niidi, nn ketipistega.

Jaapani köide

Jaapani köite puhul ei õmble sa läbi murdekoha, vaid läbi lahtiste lehtede virna, otse seljaserva lähedalt. Niit jookseb nähtavalt ümber selja ja moodustab mustri. On lihtsaid nelja auguga versioone ja keerukamaid mustreid pidulike albumite jaoks.

Nii lähed asja kallale:

• Aseta lehed ja kaas täpselt üksteise peale ning kinnita klambritega.
• Tõmba seljaservast umbes 1–1,5 cm kaugusele joon ja jaota augud sellele.
• Tee augud naaskli või puuriga, paar lehte korraga.
• Voldi iga leht enne tahapoole mööda joont, mis jääb aukude kõrvale. Siis keerab leht kergemini.

Puudus: see köide pole tegelikult paksu sisu jaoks mõeldud. Selg on sama paks kui paberivirn. Kui kleebid sinna fotosid, pead lisama täiteribasid.

Ruumi tegemine seljale

Täiteriba on kitsas paberi- või papiriba, mille köidad seljas lehtede vahele kaasa. See teeb selja paksemaks, nii et hiljem on ruumi selle jaoks, mida lehtedele kleebid. Levinud viis: lõika iga lehe jaoks lehega sama kõrge ja paari sentimeetri laiune riba, voldi see pooleks ja köida kaasa. Nii on sul seljas iga lehe kohta kaks lisakihti.

Õmmeldud poognatega toimib see samamoodi. Võid panna iga murdekoha vahele kitsa riba või kasutada poogna kohta vähem lehti, nii et seljas on rohkem poognaid. Rõngaste puhul lahendad selle lihtsalt suuremate rõngastega.

Kasulik rusikareegel: vaata, mida igale lehele kleepida kavatsed. Foto tugeval paberil vajab vähe lisaruumi, ümbrik kaartidega või kiht embellishments’e palju rohkem.

Milline niit, milline nõel ja milline liim

Niit peab olema tugev ega tohi narmendada. Vahatatud linane niit on klassikaline valik: see libiseb hästi, sõlm püsib ja see peab kaua vastu. Peen puuvillane perlée, näiteks heegelniit, on ilus alternatiiv Jaapani köite jaoks, eriti kui tahad värvi näidata. Tavaline õmblusniit on enamasti liiga õhuke, kopti köide jääb sellega liiga lõdvaks. Liiga jäme niit väikeses raamatukeses mõjub jälle kohmakalt.

Võta köitenõel: see on nüri, nii et ei rebi paberit lisaks. Torka augud alati enne naaskliga ette ja lase nõelal ainult niiti juhtida.

Kaane jaoks kasuta köiteliimi või valget puiduliimi (PVA). Kui see on väga paks, lahjenda seda vähese veega ja määri lameda pintsliga õhukese kihina, keskelt servade poole. Paksud tilgad imbuvad õhukesest paberist läbi ja tekitavad laineid. Paberi kleepimiseks lehtedele sobib kahepoolne teip sageli rahulikumalt kui märg liim. Kui tahad fotode ja paberi liimi kohta rohkem teada, leiad selle eraldi artiklist.

Tugev kaas

Kõva kaane jaoks lõika kaks umbes 2 mm paksust halli papi plaati, veidi suuremad kui su lehed, ja kitsas seljaplaat. Aseta need väikese vahega katteainele, nii et kaas saaks painduda. Papiriba vahekaugusena aitab seda vahet igal pool ühesugusena hoida.

Köiteriidega on mõnus töötada. Selle tagaküljel on paberikiht, nii et liim ei imbu läbi riide. Sobivad ka tugev paber, kunstnahk ja kork. Jäta igale poole 1,5–2 cm sissepööramiseks. Lõika nurgad viltu, aga jäta igale nurgale umbes papi paksune osa alles; siis jääb tipp kaetuks.

Õhukese paberi või riide puhul määri liim pigem papile kui materjalile endale. Silu katteaine keskelt siledaks ja pööra servad ümber. Lõpuks kleebi peale eeslehed – sisekülje leht, mis katab ümberpööratud servad. Lase kaanel kuivada paari raske raamatu all, vahel küpsetuspaberi leht.

Pehme kaas sobib ka. Journali jaoks piisab tükist tugevast joonistuspaberist või õhukesest papist, mille selja voldid soovitud laiusega.

Köitemasinad nagu Cinch ja Bind-it-All

Paljud scrapperid ostavad mõne aja pärast väikese köitemasina. Tuntud kaubamärgid on Cinch ja Bind-it-All. Need augustavad serva äärde rea auke ja suruvad seejärel kinni traatspiraalid, nagu köidetud aruannetelt tuttav. Kui paksu pappi masin läbi võtab, on mudeliti erinev; vaata, mida tootja ütleb. Traadi paksuse valid raamatu paksuse järgi.

Eelis on kiirus: minialbum või planeerija on mõne minutiga köidetud ja avaneb lamedalt. Puudus on see, et hiljem ei saa sa enam lehti lisada ilma traati lahti painutamata, ja see on ikkagi ost. Alusta seega julgelt rõngaste või nõela ja niidiga ning vaata hiljem, kas sul sellist masinat tõesti vaja on. Kui sul seda pole, saab koopiakeskus sageli traatköite sinu eest teha.

Alusta väikselt

Tee oma esimene raamat väike ja odavast paberist. Ühest poognast pehme kaanega raamatuke õpetab sulle rohkem kui ükskõik milline seletus.