Artist trading card'ide tegemine ja vahetamine

Artist trading card ehk lühidalt ATC on mängukaardi suurune miniatuurne kunstiteos. Sa ei tee seda endale hoidmiseks, vaid selleks, et vahetada teise scrapbook'ija või kunstnikuga. Just väike formaat teeb alustamise lihtsaks: poole tunniga on midagi valmis ja kui see ei õnnestu, ei kaota sa peaaegu midagi.

Mis ATC-d täpselt on

ATC-d, nagu me neid praegu tunneme, pärinevad 1990. aastate lõpu kunstimaailmast. Üks Šveitsi kunstnik korraldas Zürichis vahetuskohtumisi, kus inimesed vahetasid omavahel isetehtud kaarte. Idee levis kiiresti, esmalt vahetusõhtute kaudu ja hiljem interneti ja posti teel.

Kunstnikud on juba palju kauem teinud väikesi töid, et neid vahetada või end tutvustada. Uus oli kindel mõõt. See on võetud üle pesapallikaartidelt ja teistelt kogumiskaartidelt, nii et ATC-d mahuvad samadesse ümbristesse ja kaustadesse.

ATC või ACEO

Võid kohata ka terminit ACEO. See tähendab Art Cards, Editions and Originals. Formaat on täpselt sama, aga eesmärk on teine: ACEO on tehtud müümiseks. See võib olla originaal või väikese nummerdatud tiraažiga trükis.

ATC-d vahetatakse või kingitakse. Kui tahad oma kaarte müüa, nimeta neid ACEO-deks. Nii on kõigile selge, milles on kokku lepitud.

Kaks põhireeglit

Tegelikult on ainult kaks reeglit, millest kõik kinni peavad.

1. Formaat on 6,4 × 8,9 cm ehk 2,5 × 3,5 tolli. Kaart võib olla püsti või põiki, aga mõõt ise on kindel. Suurem või väiksem kaart ei ole ATC.
2. Neid ei müüda. ATC-d liiguvad käest kätte, vahetusena või kingitusena.

Lisaks on tavad, mida enamik vahetajaid järgib. ATC on käsitsi tehtud ja ainulaadne või kõige rohkem osa väikesest seeriast. Valmis trükis, mille sa lihtsalt välja lõikad, ei lähe arvesse. Ja kaardil on tugev alus, enamasti cardstock (tugev ühevärviline kartong), et see ümbrises või ümbrikus ei painduks.

Millest neid teha

Alusta tugevast lehest ja lõika sellest mõned õige suurusega alused. Umbes 300-grammine akvarellpaber sobib hästi, kui töötad vee või värviga. Kollaažide jaoks piisab tavalisest cardstock'ist või helbekarbi kartongist.

Seejärel võib peale panna peaaegu kõike. Mõned ideed, mis sellises formaadis hästi toimivad:

• Tükike vana raamatulehte taustaks. Vali leht ilusa kirjatüübi või ääremärkustega ja kasuta sellest vaid väikest osa.
• Pakendid: teekarbi trükitud pool, logo või numbririda, aga ka kartongi hall sisekülg. Väike tükk on täiesti piisav.
• Templid, washi tape, vanad postmargid, nööp või tükike pitsi.
• Distress ink'iga taust: vajuta veidi tinti siledale plastmatile, pihusta peale vett, kuni see tilkadeks koguneb, ja tõmba kaart sealt läbi. Lase kuivada ja korda, kuni tulemus sulle meeldib. Seejärel tembelda peale kontrastse värviga motiiv.
• Väike väljatrükk oma fotost, mis on lõigatud postmargi kujuliseks.
• Üksikud sõnad luuletusest või ajakirjast, lõigatud ribadeks.

Kujundamine väikeses formaadis

Mõõtudes 6,4 × 8,9 cm on ärajätmine olulisem kui lisamine. Vali üks teema ja anna sellele ruumi. Paiguta see keskele või ühte lõikepunktidest, kui jagad kaardi nii pikkuses kui ka laiuses kolmeks.

Piirdu kolme-nelja värviga ja jäta üks rahulik koht tühjaks. Liigu tagant ettepoole: kõigepealt taust, siis keskmine kiht ja alles siis jooned ja detailid. Paljud scrapbook'ijad teevad esmalt tausta valmis ja mõtlevad alles siis, kui see on kuivanud, mis sellele tuleb.

Vahtteibi või 3D-padjakestega peamotiivi all saad sügavust. Tee seda mõõdukalt, sest ATC peab ikka ümbrisesse mahtuma. Tumedam serv, mis on tindiga ümberringi käsnaga tupsutatud, teeb kaardi valmis.

Kasulik harjumus: lõika korraga kümme alust ja vii need seeriana lõpuni. Pead oma asjad välja võtma vaid ühe korra ja kümne kaardi järel on areng päriselt näha. Ka ilma joonistamisannita saad šabloonide, templite ja maalriteibiga hakkama.

Kui teed mitu omavahel seotud kaarti, nimetatakse seda diptühhoniks (kaks kaarti), triptühhoniks (kolm) või seeriaks. Märgi see ka tagaküljele.

Mida tagaküljele kirjutada

Tagakülg on sinu ATC visiitkaart. Kes selle saab, tahab teada, kellelt see tuleb. Kirjuta sinna igal juhul:

• oma nimi või nimi, millega vahetad
• kaardi pealkiri
• kuupäev ja soovi korral koht
• viis, kuidas sinuga ühendust võtta, näiteks e-posti aadress
• seeria puhul number, näiteks 2/3

Mõned vahetajad nummerdavad kõik oma kaardid järjest, et pidada arvet, kui palju neid on tehtud. Tagakülje võid kirjutada käsitsi, tembeldada või kleepida sinna väikese sildi. Kasuta pastakat, mis ei laiali valgu ega jäta jälge läbi.

Vahetamine, nii see käib

Vahetada saab kahel moel: kohapeal või posti teel. Vahetuskohtumisel paned oma kaardid lauale ja vahetad, kellega soovid. Seda saab teha scrapbook'imise pärastlõunal, käsitöömessil või paari sõbrannaga.

Posti teel käib see enamasti mõne grupi või foorumi kaudu. Siis on teema, näiteks sügis, linnud või raamatuvirn, ja tähtaeg. Sageli kogub üks inimene kõik kaardid kokku ja saadab igaühele vastu sama palju teisi. Võid ka kellegagi otse kokku leppida: sina saadad kaks, tema saadab kaks tagasi.

Mõned asjad, millele tähelepanu pöörata:

• Saada ainult selliseid kaarte, mida tahaksid ka ise saada. Vahetamine põhineb usaldusel.
• Pea kinni teemast ja tähtajast.
• Paki ATC ümbrisesse või kahe kartongitüki vahele, et see ei painduks. Paksude embellishment'idega võib ümbrik jääda tavalise kirja jaoks liiga paksuks, nii et kontrolli seda enne posti panemist.
• Kui see tundub põnev ja veidi hirmutav, alusta ühest vahetusest kellegagi, keda tunned.

ATC-de hoidmine

Kes kord vahetama hakkab, sellel on peagi väike virn koos. Kuna mõõt on sama mis kogumiskaartidel, mahuvad need nende jaoks tehtud taskulehtedesse, üheksa taskut lehel. Nii näed esikülge ja saad kaardi korraks välja võtta, et tagakülge lugeda. Vali polüpropüleenist või polüestrist ümbrised, ilma PVC-ta.

Võid ka ise teha karbikese või kausta, näiteks akordionvoldiga ja rea paberitaskutega, millest igasse mahub üks kaart. Iga tasku ülaservast välja lõigatud poolkuu teeb kaartide väljavõtmise lihtsaks. Tee esmalt õhukesest paberist proovieksemplar, enne kui oma ilusasse paberisse lõikad.

Kui tahad oma kogu näidata ka neile, kes elavad kaugel, skanni esi- ja tagakülg koos. Siis on sul kohe ka meeles, kellelt iga kaart tuli.