Scrapbookinguga alustamine

Sul läheb vaja vaid paari asja: alust, paberit, millegagi lõikamiseks, liimi ja oma fotosid.

• album või lahtised kartongilehed (tugev ühevärviline kartong) aluseks
• paar lehte disainpaberit (trükitud mustriga paber)
• hea käärid, joonlaud ja pliiats
• kahepoolne teip või teibirull
• pastakas, mis läbi ei kumanda ega tuhmu
• sinu väljatrükitud fotod

Kleepsud, templid ja washi tape on toredad, aga esimese lehekülje jaoks pole neid vaja. Jälgi, et paber ja liim, mis fotodega kokku puutuvad, oleksid happevabad. Siis püsivad su fotod kauem ilusad.

Loe ka: Mida sul scrapbookingu alustamiseks päriselt vaja on

Enamik scrappereid töötab formaadis 30,5 × 30,5 cm (12 × 12 tolli). Suurem osa scrapbookingu paberist müüakse selles formaadis ja sellele leiab ka kõige rohkem näiteid.

Siiski pole see ainus hea algus. A4 on Hollandis ja Belgias kergesti saadaval ning sobib hästi 10 × 15 cm fotodega. Väiksemate formaatidega, nagu 20 × 20 cm (8 × 8 tolli) või 15 × 15 cm (6 × 6 tolli), saab lehekülg kiiremini täis ja midagi on varem valmis.

Vali formaat, millele leiad kergesti paberit ja mis sulle meeldib. Valmis A4-album on väärtuslikum kui tühi 30 × 30 album.

Loe ka: Millise albumi formaadi valida oma esimesele scrapbookile

Scrapbooking tähendab fotode ja mälestuste hoidmist kaunistatud lehekülgedel paberi, lühikeste tekstide ja väikeste kaunistuste abil.

Erinevus tavalisest fotoalbumist on see, et jutustad juurde ka loo: kes seal olid, kus see oli ja miks see hetk oluline oli. Lisaks fotodele võid sisse kleepida ka pileteid, sissepääsupileteid, sedeleid ja joonistusi.

Sõna tuleb inglise keelest: scrap on jupike või väljalõige. Kindlaid reegleid pole. Lehekülg võib olla nii lihtne või uhke, kui ise soovid.

Loe ka: Mis on scrapbooking ja milline vorm sobib sulle

Alusta ühest mälestusest ja paarist fotost ning kleebi midagi kinni alles siis, kui kõik on paigas.

• Vali üks hetk ja üks kuni kolm fotot, mis selle juurde kuuluvad.
• Vali kartongist taust ja kaks-kolm paberit värvides, mis su fotodel korduvad.
• Laota kõik lahtiselt lehele ja proovi kahte-kolme paigutust.
• Tee üks foto suureks, et see püüaks pilku.
• Kirjuta pealkiri ja paar rida: kes, mis, kus ja millal.
• Kleebi suuremast väiksemani: taustapaber, foto alused, fotod, tekst.
• Lisa viimasena paar kaunistust, foto lähedale.

Tee oma paigutusest enne kleepimist foto. Siis tead veel, kuidas kõik paiknes.

Loe ka: Nii teed oma esimese scrapbooki lehe, samm-sammult

Esimese lehekülje jaoks piisab ühest kuni kolmest fotost, millest üks on selgelt pilgupüüdja. Siis jääb ruumi pealkirjale, väikesele tekstile ja natukesele kaunistusele ning sa ei pea nuputama.

Spread’ile (kaks kõrvuti lehekülge) mahub rohkem, näiteks viis kuni seitse fotot samast hetkest. Vali fotod, mis lugu kõige paremini jutustavad või mis sind kõige rohkem puudutavad. Sa ei pea kasutama päeva iga fotot. Ülejäänud võid alles hoida või hiljem mõnel teisel leheküljel kasutada.

Loe ka: Kuidas valida fotosid ja mitu mahub ühele scrapbooki lehele

Alustada saab odavalt, sest esimese lehekülje jaoks on vaja vähe. Käärid, joonlaud ja pastakas võivad sul juba kodus olemas olla. Raha kulub peamiselt kaunistustele, paberikollektsioonidele ja masinatele ning need võid soetada hiljem.

• Osta projekti kaupa, mitte kõike korraga.
• Alusta kartongist, väikesest disainpaberiplokist ja heast kahepoolsest teibist.
• Kasuta jääke, pileteid ja tšekke, mis sul juba on.
• Oota masinatega, kuni tead, mida sulle meeldib teha.

Suured tööriistad peavad vastu aastaid, väikesed kaunistused aga kogunevad märkamatult. Kindel eelarve aitab seda kontrolli all hoida.

Loe ka: Scrapbooking väikese eelarvega

Ei, scrapbooking keerleb sinu mälestuste, mitte joonistamisoskuse või ilusa käekirja ümber. Suurem osa tööst on valimine, lõikamine, nihutamine ja kleepimine ning seda õpid tehes.

Kui sa ei tunne end loomingulisena, on sulle palju abi sketch’ist: valmis skeemist lehekülje paigutuseks. Kui oled oma käekirjas ebakindel, võid teksti välja printida, kasutada tähekleepse või templeid või kirjutada rahulikult trükitähtedega. Proovi esmalt mustandil.

Hiljem on just sinu enda käekiri see, mis su leheküljed isiklikuks teeb.

Loe ka: Scrapbookimiseks ei pea sa olema loominguline

Ei, esimeste lehekülgede jaoks piisab headest kääridest, metallist joonlauast ja hobinoast lõikematil.

Paberilõikur muutub kasulikuks, kui lõikad tihti sirgeid ribasid ja foto aluseid. Tavaliselt on see esimene tööriist, mille scrapperid juurde ostavad. Stantsimismasinad, mis vormidega paberist kujundeid välja pressivad, ja lõikeplotterid, mis digitaalseid kujundusi välja lõikavad, on toredad, aga kallid. Algajana pole sul neid vaja. Oota nendega, kuni tead, milliseid projekte teed.

Kui tahad esmalt kujunditega mängida, võid osta lahtisi, valmis stantsitud kujundeid.

Loe ka: Lõikevahendid: paberilõikur, käärid ja lõikematt

Mõlemad on hea algus. See sõltub sellest, mis sulle meeldivam on.

Paberil töötad kätega, tunned materjali ja sul on kohe päris raamat. Digitaalselt teed lehekülgi arvutis või tahvelarvutis tarkvaraga. Siis saad kõike tagasi võtta, sa ei tekita segadust ja see ei võta ruumi. Küll aga on sul vaja programmi ja lehekülgi tuleb lasta välja trükkida, kui tahad neid käes hoida.

Kui su fotod on juba telefonis ja sulle meeldib arvutis töötada, on digitaalne loomulik valik. Võid ka mõlemat kombineerida. Seda nimetatakse hübriidseks scrapbookinguks.

Loe ka: Kuidas alustada digitaalse scrapbookinguga

Jah, fotosid kasutatakse palju, aga oluline on lugu, mida hoiad. Lehekülgi saab teha ka nendega:

• piletid, sissepääsupiletid ja tšekid
• kirjad, kaardid ja sedelid
• reisi linnaplaanid ja voldikud
• retseptid, joonistused või tsitaadid
• kuivatatud lilled või kangatükid

Kirjuta lühidalt juurde, miks see sulle midagi tähendab, siis jääb mälestus arusaadavaks. Tšekid tuhmuvad sageli ja paljud piletid sisaldavad hapet. Kui originaal on väärtuslik, kasuta pigem koopiat või skaneeringut.

Loe ka: Scrapbook ilma fotodeta: nii jutustad ikkagi oma loo

Alusta ühest eraldi leheküljest või väikesest projektist, mille saad ühe pärastlõunaga valmis. Näiteks:

• üks lehekülg sulle kalli foto kohta
• kaart, et tehnikaid proovida
• väike minialbum ühest päevast või väljasõidust
• taskulehed, kus lükkad fotod ja kaardid taskulehe pesadesse

Väike projekt annab kiiresti tulemuse ja aitab avastada, mis sulle meeldib. Suur album aastatepikkuste fotodega on esimeseks projektiks sageli liiga palju. Sellega võid hiljem alustada.

Loe ka: Minialbumi tegemine: alus, leheküljed ja köitmine

Algajana kulub lihtsale leheküljele kergesti üks kuni kolm tundi. Kogemusega läheb kiiremini. Suurem osa ajast ei kulu kleepimisele, vaid valimisele: millised fotod, milline paber, milline paigutus.

Kui tahad kiiremini töötada, aitab see:

• vali fotod ja paber eelnevalt, mõnel teisel ajal
• tööta sketch’iga, nii et paigutus on juba paigas
• püsi ühe paberikollektsiooni juures
• jaga töö lühikesteks kordadeks

Paljude kihtide, värvi või eriliste tehnikatega leheküljed võtavad rohkem aega. Võta see aeg julgelt. Enamiku scrapperite jaoks on tegemine ise kõige toredam osa.

Loe ka: Kuidas teha scrapbooki lehte, kui aega on vähe

Jah, lased need välja trükkida, kodus või fototeenuses. Vali aga ainult need fotod, mida tõesti kasutada tahad, muidu on sul virnade viisi väljatrükke.

Levinud suurused on 10 × 15 cm ja 13 × 18 cm. Väiksemad väljatrükid, nagu 7,5 × 10 cm (3 × 4 tolli), sobivad leheküljele sageli paremini. Paljud scrapperid valivad matt fotopaberi: see peegeldab vähem ja sõrmejäljed on vähem näha.

Kodus printimine on mugav väikeste suuruste jaoks ja siis, kui tahad kiiresti tulemust. Fototeenus annab sageli parema ja vastupidavama väljatrüki kui tavaline koduprinter.

Loe ka: Fotode printimine scrapbooki jaoks: kodus või fototeenuses

Fotoalbumis hoiad peamiselt fotosid. Scrapbookis jutustad juurde ka loo.

Scrapbooki lehekülg ühendab fotod paberi, pealkirja, lühikeste tekstide ja kaunistustega ning sageli ka piletite, sedelite või muude mälestustega. Veebis trükitav fotoraamat jääb kuhugi vahepeale: sellel on küll kujundus, aga kõik on lamedalt trükitud.

See, mis sulle sobib, sõltub sellest, kui palju sul aega on ja kas sulle meeldib tegemine ise. Paljud kombineerivad: fotoraamat aasta kõigi fotode jaoks ja scrapbook hetkede jaoks, mis rohkem tähelepanu väärivad.

Loe ka: Scrapbook, fotoraamat või fotoalbum: mis sulle sobib

Ei, põhitõed õpid paari leheküljega ja kindlaid reegleid pole. Rahulik ja ilus lehekülg taandub paarile lihtsale põhimõttele:

• üks selge pilgupüüdja
• kaks või kolm värvi, mis su fotodel korduvad
• natuke tühja ruumi fotode ümber
• kaunistusi mõõdukalt

Algajatele ei tundu sageli raske mitte kleepimine, vaid valikute tegemine ja albumi ühtsena hoidmine üle mitme lehekülje. Alusta väikselt ja vaata paari lehekülje järel tagasi. Siis näed iseenesest, mis sul hästi välja tuleb ja mis sulle meeldib.

Loe ka: Scrapbooki lehekülje kujundamine kindlate sammudega

Jah, komplekt on lihtne algus, sest paber ja kaunistused on juba omavahel sobitatud. Sa ei pea ise kombineerima.

Näed kohe, kuidas värvid ja mustrid kokku sobivad, ja saad proovida, mis sulle meeldib. Vaata aga hoolikalt, mis seal sees on. Mõnikord on seal palju kaunistusi ja vähe paberit ning sageli pead liimi ja käärid ise juurde ostma.

Ühe kollektsiooni eraldi disainpaberiplokk (paper pad) toimib peaaegu sama hästi. Hoia alles see, mida ei kasuta, sest jäägid tulevad hiljem alati kasuks.

Alusta oma fotodest: vaata, mis juhtus ja mida tahad meeles pidada, ning ehita lehekülg selle ümber.

Paigutuse jaoks on palju abi sketch’idest: lihtsatest skeemidest, mis näitavad, kuhu tulevad fotod, pealkiri ja tekst. Lisaks leiad inspiratsiooni scrapbookingu ajakirjadest, raamatutest, videotest ja teiste scrapperite lehekülgedelt. Hoia see, mis sulle meeldib, kaustas või moodboardil, siis on sul alati millegi juurde tagasi pöörduda.

Vaata eelkõige, miks lehekülg toimib, näiteks värve või foto asukohta, selle asemel et seda täpselt järele teha.

Loe ka: Mis on scrapbooki skeem ja kuidas sellega lehte teha

Lihtsa lehekülje jaoks on vaja umbes nelja kuni kuut lehte või tükki paberit ning paar 30 × 30 cm lehte on alustamiseks juba täiesti piisav.

• üks kartongileht taustaks
• üks või kaks lehte disainpaberit teise kihi või riba jaoks
• jupike ühevärvilist kartongi foto aluste jaoks (servad su fotode taga)
• väike tükk pealkirja või sildi jaoks

Ühest 30 × 30 cm lehest saab lõigata palju väiksemaid tükke, nii et kaheteistkümne või kahekümne nelja lehega disainpaberiplokk jätkub mitmeks leheküljeks. Osta pigem liiga vähe kui liiga palju. Ühe kollektsiooni paberid sobivad juba omavahel ja pane lehed enne lõikamist oma fotode kõrvale.

Loe ka: Kuidas valida värve, mis sobivad sinu fotodega

Enamik vigu tekib sellest, et tahad liiga palju korraga. Levinud lõksud on:

• liiga palju värve, pabereid ja kaunistusi, mille vahele su fotod kaovad
• puudub selge pilgupüüdja
• kinnikleepimine enne, kui paigutus on valmis
• märg liim, mis paneb paberi lainetama
• originaalsete, asendamatute fotode kasutamine väljatrükkide asemel
• nimede ja kuupäevade üles kirjutamata jätmine
• kõige korraga ostmine
• nii suur perfektsionism, et lehekülg ei saa kunagi valmis

Laota kõik esmalt lahtiselt, eemalda see, mis midagi juurde ei anna, ja kirjuta igal juhul üles, kes, mis ja millal.

Loe ka: Kujunduspõhimõtted, mis teevad scrapbooki lehe terviklikuks

Alusta proovileheküljega lahtisel lehel, siis ei saa midagi valesti minna. Kasuta originaalfotode asemel väljatrükke, et saaksid foto uuesti printida, kui midagi ebaõnnestub. Laota kõik esmalt lahtiselt ja kleebi kinni alles siis, kui oled rahul.

Kui midagi siiski valesti läheb, saad selle peaaegu alati peita. Liimiplekk või valesti kirjutatud sõna kaob pabeririba, sildi või washi tape’i alla.

Su esimesed leheküljed ei pea olema ilusad. Hiljem näitavad need just seda, kuidas sa alustasid. Valmis lehekülg on väärtuslikum kui täiuslik lehekülg, mida kunagi ei tule.

Loe ka: Kuidas parandada viga oma lehel

Vorme on palju ja sa ei pea ühte välja valima.

• traditsiooniline: paberist leheküljed albumis, sageli 30 × 30 cm
• pocket scrapbooking: fotod ja kaardid taskulehtede pesades
• minialbum: väike raamatuke ühel teemal
• digitaalne: lehekülgede tegemine arvutis ja väljatrükkimine
• hübriidne: digitaalne ja paber kombineeritult
• junk journal: raamat taaskasutatud paberist ja mälestustest
• art journal: päevik piltide, värvide ja eneseväljenduse jaoks

Proovi julgelt paari vormi. Paljud scrapperid vahetavad neid vastavalt ajale ja teemale.

Loe ka: Mis on scrapbooking ja milline vorm sobib sulle

Jah, enamik scrappereid on selle ise selgeks õppinud. Kaugele jõuad nendega:

• videod ja samm-sammulised juhendid veebis
• raamatud ja ajakirjad scrapbookingu kohta
• sketch’id paigutuste järeletegemiseks
• töötoad sinu lähedal
• koos scrappimine, näiteks crop’il: pärastlõuna või päev, mil inimesed koos oma albumite kallal töötavad

Lõpuks õpid kõige rohkem lehekülgi tehes. Iga leheküljega õpid midagi juurde ja mõne aja pärast näed iseenesest, milline stiil sulle sobib. Küsi julgelt, kuidas keegi midagi tegi. Scrapperid seletavad seda tavaliselt hea meelega.

Loe ka: Koos scrapbook'imine: crop'id ja meisterdamispärastlõunad

Hoiad mälestusi nii, et need räägivad ka hiljem midagi, sulle endale ja neile, kes tulevad pärast sind. Selgituseta fotod kaotavad oma loo. Paari aasta pärast ei tea enam keegi, kes neil on või miks see hetk oluline oli.

Lisaks leiavad paljud scrapperid, et kätega tegutsemine on lõõgastav. Oled korraks ekraanita, vaatad tagasi ilusatele hetkedele ja teed midagi, mis saab valmis. Koos scrappimine või albumi kingituseks tegemine muudab selle ka hubaseks.

Loe ka: Miks scrapbooking võib tuua rahu ja rahulolu

Ei, esimesi lehekülgi võid teha sellesse, mis sul on: visandivihikusse, tugevasse märkmikusse, lahtiste lehtedega rõngaskausta või tühjade lehtedega albumisse.

Algajatele on kõige mugavam lahtiste lehtedega rõngaskaust või kruvialbum. Siis saad lehekülgi lisada, vahetada või eemaldada. Köidetud raamatu puhul pead paksusega eelnevalt arvestama: kui kleebid palju sisse, hakkab raamat paisuma.

Kui ostad hiljem päris albumi, vali happevabade lehtede või ohutust plastist, näiteks polüpropüleenist taskutega album.

Loe ka: Kruvialbum, rõngaskaaned või isekleepuv: millise albumi valida

Scrapperid kasutavad palju ingliskeelseid sõnu. Need on kõige levinumad:

• layout (või LO): üks valmis lehekülg
• spread: kaks kõrvuti lehekülge
• cardstock: tugev ühevärviline kartong aluseks
• disainpaber: õhem, trükitud mustriga paber
• embellishments: kaunistused nagu kleepsud, nööbid ja sildid
• journaling: kogu tekst, mille fotode juurde kirjutad
• mattimine: foto kleepimine veidi suuremale paberitükile nagu raamiks
• sketch: skeem lehekülje paigutuseks
• crop: kokkusaamine, kus inimesed koos scrapivad

Loe ka: Scrapbookingu terminid lahti seletatud: brad'idest vellumini

Jah, kellegi teise lehekülje kasutamine eeskujuna on scrapbookingu maailmas täiesti tavaline. Seda nimetatakse scraplift’iks või CASE’iks, mida tavaliselt seletatakse kui copy and share everything.

Võtad üle paigutuse, värvid või idee ja teed oma fotode ja oma looga sellest midagi uut. Kui näitad tulemust teistele, maini, kust inspiratsiooni said.

Kui müüd või avaldad oma tööd, on asi teine. Kujunduse sõna-sõnalt kopeerimine või teiste piltide kasutamine pole siis niisama lubatud.

Loe ka: Scraplift ja CASE: kas võib teise lehekülge järele teha

Jah, scrapbooking on endiselt elav, kuigi näeb nüüd välja teistsugune kui varem.

Lisaks klassikalistele albumitele on populaarsed junk journal’id, reisipäevikud, pocket scrapbooking ning planeerijate kaunistamine kleepsude ja washi tape’iga. Just seetõttu, et peaaegu kõik meie fotod on telefonis, tahavad paljud inimesed mõnda hetke jälle päriselt käes hoida.

On veebigruppe, töötubasid ja ühiseid scrapbookingu pärastlõunaid, nii et sa ei pea seda üksi tegema.

Ei, alusta fotodest, mille vastu sul praegu kõige rohkem huvi on. Sageli on see midagi hiljutist, mille lugu mäletad veel hästi. Kes tahab alustada suure virna algusest, kaotab kiiresti indu.

Album ei pea olema kronoloogiline. Võid töötada teema, inimese või sündmuse kaupa või lisada rõngaskaustas lehekülgi hiljem õigesse kohta. Pane aga igale leheküljele kuupäev või aastaarv, isegi kui see on hinnanguline.

Vanemaid fotosid võid vahepeal aasta või sündmuse kaupa karpidesse sorteerida.

Loe ka: Albumiga maha jäänud: kas pead kõike järjekorras scrapima?