Kirjutamine ja lood

Kirjuta üles see, mida sa kümne aasta pärast enam ei mäleta, sest foto näitab juba, kuidas kõik välja nägi. Journaling on tekst, mille paned oma fotode juurde, ja see ei pea olema pikk ega ilus.

Need küsimused aitavad sul alustada:

• Kes on pildil ja mida te tegite?
• Kus ja millal see oli?
• Miks sa just selle foto tegid?
• Mida keegi ütles, mis lõhnu või hääli sa tundsid?
• Kuidas sa end sel hetkel tundsid?

Vali üks või kaks ja kirjuta nii, nagu räägiksid sõbrannale. Väikesed detailid, näiteks nali või söök, teevad loo hiljem kõige elavamaks.

Loe ka: Mida fotode juurde kirjutada? Journaling sinu scrapbook’is

Alusta väikselt: kuupäev ja kolm lauset oma päevast on esimeseks leheküljeks täiesti piisav. Õigekiri, lauseehitus ja korrektsus ei ole olulised. Raamat on sinu oma.

Vali vihik, mis sulle meeldib, aga mis pole nii kallis, et kardad sinna kirjutama hakata. Lepi kokku kindel aeg, näiteks pärast õhtusööki või enne magamaminekut, ja pane raamat koos pliiatsiga kohta, kus sa seda näed. Kui sul pole midagi öelda, kasuta kirjutamisküsimust, näiteks „Mis oli täna parim hetk?”. Mõne nädala pärast märkad ise, milline vorm sulle sobib.

Pigmenttindiga peenike viltpliiats ehk fineliner on kõige kindlam valik: see on veekindel, ei tuhmu peaaegu üldse ega määri, kui on kord ära kuivanud. Tuntud näide on Sakura Pigma Micron, aga häid pigmenttindiga finelinereid teevad ka teised tootjad.

• Tumedal paberil sobib valge geelpliiats, näiteks Uni-ball Signo või Gelly Roll.
• Geelpliiatsid vajavad kuivamiseks veidi aega, nii et ära tõmba kohe käega üle.
• Pastapliiats määrib siledal paberil vahel ja võib fotodel läbi vajutada.

Vali eelkõige pliiats, mis on käes mugav, ja proovi seda enne oma paberi jäägil.

Loe ka: Millist pastakat kasutada scrapbookis ja päevikus

Jah, kasuta julgelt, sest sinu käekiri on sageli lehekülje kõige väärtuslikum osa neile, kes albumit hiljem loevad. Lapsed ja lapselapsed tunnevad sind selles ära, ja trükitud kirjaga see ei õnnestu.

Kui tahad, et see näeks rahulikum välja, aitab see:

• Kirjuta eraldi kaardile või ribale. Kui see ebaõnnestub, alustad otsast peale ega riku oma lehekülge.
• Tõmba õhukesed pliiatsijooned ja kustuta need pärast kirjutamist.
• Kirjuta aeglasemalt ja veidi väiksemalt, kui oled harjunud.

Kui sa tõesti ei taha ise kirjutada, võid oma teksti ka trükkida ja välja printida.

Loe ka: Mida fotode juurde kirjutada? Journaling sinu scrapbook’is

Tee see nii väikeseks, et see õnnestub alati, näiteks üks lause päevas või kolm lühikest punkti. Kes tahab iga päev täis lehekülge, loobub enamasti mõne nädala pärast.

• Vali kindel aeg ja seo see millegagi, mida sa niikuinii teed.
• Pane raamat ja pliiats nähtavale kohale.
• Kui iga päev ei sobi, kirjuta kord nädalas kokkuvõte.
• Hoia päevik planeerijast eraldi, et sellest ei saaks ülesannete nimekirja.
• Kui jätad päevi vahele, jätka lihtsalt tänasest.

Lase kaunistamisel olla lisaboonus. Hiljem loed tagasi just seda, mida kirjutasid.

Loe ka: Kuidas päevikupidamist jätkata ka pärast esimesi nädalaid

Kirjuta üles üks tavaline detail, sest just neid igapäevaseid asju on hiljem kõige toredam tagasi lugeda. Mida sa sõid, milline oli ilm, laul, mida kuulsid pidevalt, või midagi, mida su laps ütles: mõne aasta pärast on see täpselt see elu, mille oled unustanud.

Muud ideed:

• tsitaat või lause, mis sind puudutas
• üks asi, mille eest oled tänulik
• mida tahad homme teisiti teha
• väike joonistus või kassatšekk

Tühja päeva võib ka tühjaks jätta. Päevik ei ole kohustus.

Loe ka: Kuidas päevikupidamist jätkata ka pärast esimesi nädalaid

Promptid on lühikesed kirjutamisküsimused, mis aitavad sul alustada, kui sa ei tea, kust pihta hakata. Valid ühe ja vastad sellele paari lausega oma foto juures või journalis.

Näited:

• Mida tahan sellest päevast kümne aasta pärast veel teada?
• Milline näeb meie juures välja tavaline hommik?
• Milline on praegu mu lemmikkoht kodus ja miks?
• Mida ütleksin selle kohta oma nooremale minale?

Tee nimekiri oma raamatu tagaossa või telefoni. Nii on sul alati küsimus käepärast, kui jääd toppama.

Loe ka: Mida fotode juurde kirjutada? Journaling sinu scrapbook’is

Sobivad mõlemad, aga enamik scrappereid teeb enne lehekülje ja jätab tekstile ruumi. Pane kujundamise ajal tühi kaart või paberitükk sinna, kuhu tekst tuleb, et see ruum ei täituks märkamatult kaunistustega.

Kui sul on pikk lugu, kirjuta tekst enne mustandisse. Siis tead, kui palju ruumi vajad, ja kujundad lehekülje selle ümber. Nii ei pea sa hiljem kõike mõnda nurka toppima.

Loe ka: Scrapbooki lehekülje kujundamine kindlate sammudega

Nii pikk, kui lugu vajab. Lühike rida on sama hea kui terve lehekülg. Pildiallkiri, kus on kirjas kes, mis, kus ja millal, on juba palju väärt, ja üks lause on alati parem kui mitte midagi.

Kui tahad rohkem öelda, räägi ka sellest, miks: mida see hetk tähendas või kuidas sa end tundsid. Pikad tekstid mahuvad lehele vabalt. Kirjuta väiksemalt, kasuta lisakaarti või anna ühele päevale terve kahekülgne levik. Sotsiaalmeedias näeb sageli lühikesi lauseid, aga see ei ütle midagi selle kohta, kuidas peab.

Loe ka: Mida fotode juurde kirjutada? Journaling sinu scrapbook’is

Tee lisaruumi, mida saab lahti voltida või välja tõmmata, või lühenda oma teksti. Näiteks:

• väike ümbrik, mille sees on välja kirjutatud kiri
• klapp, mis katab osa leheküljest
• silt, mille pistad taskusse
• kaart foto taga, mida saab välja libistada
• lisaleht või lehe tagakülg

Lühendamine toimib ka: loe tekst üle ja kustuta see, mida foto juba näitab. Kui kirjutad edaspidi teksti enne mustandisse, arvestad kujundamisel ruumiga juba ette.

Loe ka: Ümbrikud, klapid ja peidetud journaling

Ei. Alusta lihtsalt jälle tänasest ja tee järele ainult see, mida tõesti tahad säilitada. Kes tahab enne kõik vahele jäänud nädalad korda teha, ei jõua sageli enam edasi.

Kui tahad vahele jäänud ajast siiski midagi jäädvustada, tee üks kokkuvõtlik lehekülg, kus on esiletõstete nimekiri, paar fotot või kaart. Abiks on ka märkmed telefonis või kleepmärkmed: kirjuta paar märksõna üles, kui sul pole aega, ja kirjuta need hiljem lahti. Album või journal ei pea olema rangelt järjekorras.

Loe ka: Albumiga maha jäänud: kas pead kõike järjekorras scrapima?

Kirjuta aeglasemalt, see muudab kõige rohkem. Lisaks aitab iga päev paar minutit harjutada.

• Vali käekiri, mis sulle meeldib, ja kirjuta seda nädal aega iga päev järele.
• Kasuta libeda pastapliiatsi asemel pliiatsit, millel on veidi takistust, näiteks finelinerit.
• Tõmba pliiatsijooned, et tähed jääksid ühekõrgused.
• Istu lõdvestunult ja ära hoia pliiatsit liiga krampis.
• Harjuta mustandil, enne kui oma lehele kirjutad.

Eesmärk on loetavus, mitte täiuslikkus. Oma, veidi ebaühtlane käekiri on täiesti korras.

Kata viga kinni või tee see lehe osaks. Äraviskamine pole enamasti vajalik.

• Kleebi peale kaart, silt või paberitükk ja kirjuta uuesti.
• Pane peale kleebis või riba washi tape’i.
• Väikese sõna puhul kasuta korrektuurlinti.
• Tõmba sõnale kriips peale ja kirjuta edasi. See käib päeviku juurde.

Ära parem rebi köidetud raamatust lehte välja. Sageli tuleb siis lahti ka sellega seotud leht teisel pool. Kui kirjutad edaspidi eraldi kaardile, võid vea korral lihtsalt uue võtta.

Loe ka: Kuidas parandada viga oma lehel

Tee kõigepealt mustandilehele mõttekaart. Kirjuta teema või pealkiri keskele ringi sisse ja pane selle ümber üksikud sõnad, kuupäevad, nimed ja mälestused. Ühenda kokkukuuluv joontega.

Korrektsus ja terved laused pole vajalikud. Lühendid ja märksõnad on just kasulikud. Vaata siis, milline haru on kõige tugevam, ja kirjuta oma tekst sellest. Kui tahad mõttekaarti ennast lehel kasutada, võid selle skannida või taustaks peale kleepida.

Loe ka: Mida fotode juurde kirjutada? Journaling sinu scrapbook’is

Kirjuta vähemalt korra üles täisnimi koos suhte ja aastaga. Sinu jaoks on „vanaema” selge, aga viiekümne aasta pärast ei tea enam keegi, millist vanaema sa mõtlesid.

• Pane albumi algusesse nimekiri eesnimede, perekonnanimede ja sellega, kuidas keegi on kellegi sugulane.
• Kirjuta grupifotode alla nimed vasakult paremale.
• Märgi lahtiste fotode tagaküljele nimi ja kuupäev pehme pliiatsi või fotoohutu pliiatsiga. Ära vajuta tugevalt.

Nimeta ka koht. See aitab hiljem sugulasi ja kohti üles leida.

Loe ka: Kuidas teha perealbumit vanadest fotodest ja dokumentidest

Mina-vorm on kõige tavalisem ja tundub kõige isiklikum, nagu kiri või päevik. Kui teed albumit teistele, näiteks oma lastele või perealbumina, võib kolmas isik olla selgem.

Võid ka segada: kirjuta oma lugu mina-vormis ja lisa lühikesse pildiallkirja täisnimed. Ilus variant on kiri kellelegi fotol, näiteks „Kallis Sem, sa olid kolmene, kui…”. Vali ühe albumi jaoks üks vorm, siis on seda rahulikum lugeda.

Kasuta paksemat paberit ja vähem märja tindiga pliiatsit. Läbi paistmise korral näed teksti tagaküljel, läbi immitsemise korral tuleb tint päriselt läbi.

• Umbes 90 g/m² ja paksem paber paistab enamasti vähem läbi, aga see erineb paberisorditi.
• Finelinerid ja geelpliiatsid immitsevad läbi harvemini kui paksud markerid või palju tinti andev täitesulepea.
• Alkoholimarkerid lähevad läbi peaaegu iga tavalise paberi.
• Proovi pliiatsit enne oma raamatu viimasel lehel.

Kui see siiski läbi paistab, kleebi tagaküljele kaart või paberitükk.

Loe ka: Kuidas valida märkmik, millest tint läbi ei tule

Jah, võid, ja pikkade lugude puhul on see sageli mugav. Trüki tekst, vali loetav kirjatüüp ja prindi tugevale happevabale paberile. Lõika see siis ribadeks või kaartideks ja kleebi oma lehele.

Pane tähele: tindiprinteri tint võib märjaks saades laiali valguda, laserprindid on veidi vastupidavamad. Kombineeri julgelt: trükitud lugu käsitsi kirjutatud kuupäeva või pealkirjaga. Nii säilitad ka midagi oma käekirjast.

Loe ka: Hübriidne scrapbooking: prindi digitaalselt, lõpeta paberil

Peida oma tekst lehel millegi taha või alla. Seda nimetatakse peidetud kirjutamiseks ehk hidden journaling’uks. Nii jääb leht ilusaks ja su lugu ei ole kõigile käeulatuses.

• Kirjuta kaardile, mille libistad foto taha.
• Pane kokkuvolditud kiri väikesesse ümbrikusse.
• Tee klapp, mis tuleb lahti voltida.
• Kleebi ümbrik kinni, kui see on tõesti ainult sulle või hilisemaks.

Kui see on väga isiklik, kaalu albumi kõrvale eraldi vihikut.

Loe ka: Ümbrikud, klapid ja peidetud journaling

Kirjuta keeles, milles mõtled. Siis kõlab su tekst kõige rohkem sinu moodi. Paljud scrapperid valivad inglise keele, sest materjalid ja näited on ingliskeelsed, aga see pole põhjus seda ise samuti teha.

Mõtle ka sellele, kes seda hiljem loeb. Kui su pere on kakskeelne, võid keeli segada või lisada lühikese tõlke. Murdekeel või omapärased väljendid võivad julgelt sees olla. Just need teevad selle äratuntavaks.

Pane kirja vähemalt kuupäev ja koht, kust see pärit on. Ilma nende andmeteta ei tea sa hiljem enam, miks selle alles jätsid.

• Väljalõike puhul: ajalehe või ajakirja nimi ja ilmumise kuupäev.
• Kaardi või pileti puhul: kellega sa läksid ja mida sellest arvasid.
• Kassatšeki puhul: mida sa ostsid ja miks see eriline oli.

Üks või kaks lauset selle all või kõrval on piisav. Kassatšekkide õhuke termopaber tuhmub sageli. Seepärast kirjuta olulised üksikasjad eraldi juurde või tee sellest koopia või foto.

Loe ka: Piletid, tšekid ja ajaleheväljalõiked albumisse

Vali paar kindlat küsimust ja vasta neile lühidalt, soovitatavalt nimekirjana. Näiteks:

• aasta ilusaimad hetked
• midagi rasket ja mida sa sellest õppisid
• lemmikraamatud, -muusika või -kohad
• mõned arvud, näiteks mitu korda sa kolisid või puhkusel käisid
• mida võtad kaasa järgmisse aastasse

Fotode valimine on lihtsam, kui märgid oma lemmikud terve aasta jooksul telefonis ära. Siis ei pea sa detsembris tuhandeid fotosid läbi vaatama.