Kuidas valida märkmik, millest tint läbi ei tule

Kirjutad oma uue journal'i esimese lehe oma kõige ilusama pliiatsiga. Pöörad lehte ja seal on kõik uuesti, peegelkirjas. Kes kasutab täitesulepead, markereid või natuke värvi, teab seda tunnet. Hea uudis on see, et enamasti saad seda vältida, kui tead, millele tähelepanu pöörata, ja testid enne alustamist.

Kolm sarnast probleemi

Scrapperid ja journal'i pidajad panevad need sageli ühte patta, aga need on kolm eri asja. Neid tasub eristada, sest lahendus on igal juhul erinev.

• Läbikumamine (inglise keeles ghosting või show-through): teise poole tekst paistab paberist läbi nagu vari. Tint ei ole lehest läbi läinud, paber on lihtsalt veidi õhuke või kergelt läbipaistev. Sageli saad selle peale täiesti hästi kirjutada.
• Läbiimbumine (bleed-through): tint on tõesti paberist läbi imbunud ja on tagaküljel täppide või joontena näha. Mõnikord isegi all oleval lehel. Seda tagakülge ei saa siis tegelikult enam kasutada.
• Valgumine (feathering): tint valgub mööda paberi kiude ja sinu jooned muutuvad teravate asemel narmendavaks. See juhtub esiküljel, ka siis, kui midagi läbi ei imbu.

Ja siis on veel sõna otseses mõttes läbivajutamine: kõva pliiatsi ja tugeva käega vajutad järgmistesse lehtedesse reljeefi. Selle vastu aitab kõige kiiremini papitükk või lahtine kirjutusleht lehe all.

Millele paberi juures tähelepanu pöörata

Esimene asi, mida kõik vaatavad, on paberi kaal ehk grammaaž: kaal grammides ruutmeetri kohta. Paljud tuntud märkmikud jäävad 70–80 g/m² kanti, mõned ulatuvad 90 või 100 g/m²-ni. Paksem paber kumab vähem läbi. Levinud rusikareegel läbikumamise vastu on 90 g/m² või rohkem, kuid see jääb ikkagi vaid suuniseks.

Aga grammaaž pole kõik. Kogenud journal'i pidajad märkavad ikka ja jälle, et õhuke paber toimib mõnikord paremini kui paks. Vahe tuleb liimimisest ja viimistlusest. Hästi liimitud või kergelt kaetud paber jätab tindi pinnale, selle asemel et seda endasse imada. Nii saad teravad jooned ja vähe läbiimbumist ka väikese kaalu juures. Selle näitena mainitakse sageli õhukest Jaapani planneri- ja märkmikupaberit: õhuke nagu siid, ja ometi sobib see paljude täitesulepeadega. See oleneb siiski paberisordist ja versioonist, nii et testi järele.

Vaata ka värvi. Kreemikal või kergelt murtud valgel paberil jäävad varjud vähem silma kui erevalgel. Ja kes kõik skannib, näeb läbikumamist skannil sageli tugevamalt kui päriselt.

Paber täitesulepea, markerite ja akvarelli jaoks

Mis sobib, oleneb sellest, mida sa paberiga teed. Märkmikku, mis kõigega toime tuleks, ei ole olemas.

Täitesulepea jaoks on vaja siledat, hästi liimitud paberit. Kõige raskem on märg tint ja lai sulg; peene sule ja kuivemalt kirjutava tindiga saad hakkama rohkemate paberisortidega. Tume tint kumab kõige rohkem läbi. Geel- ja pastapliiatsid imbuvad tavaliselt vähe läbi, kuigi kõva vajutus võib jälje jätta.

Markeritega on lugu teine. Veepõhised markerid ja brush pen'id lähevad õhukesest planneripaberist kiiresti läbi. Alkoholimarkerid imbuvad läbi peaaegu igast tavalisest märkmikupaberist. Pane nende alla alati leht ja arvesta, et tagakülg läheb kaotsi, või vali spetsiaalne markeripaber või tugev cardstock (paks, jäik paber).

Siia kuulub ka templitint. Õhuke veepõhine tint ehk dye-tint imbub kergesti läbi. Pigmenttint jääb rohkem pinnale ja tekitab õhukesel paberil tavaliselt vähem probleeme.

Kõige keerulisem on akvarell. Tavaline märkmikupaber kortsub lainetena ja laseb värvil läbi valguda. Aeg-ajalt väikese aktsendi jaoks võid maalida ühele poolele ja jätta tagakülje tühjaks. Kui tahad oma journal'is päriselt maalida, vali visandivihik mixed media või akvarellpaberiga. See on palju raskem; päris akvarellpaber on tavaliselt 200–300 g/m².

Kas see jääb lahti? Köide ja formaat

Märkmikuga, mis kogu aeg kinni vajub, pole mõnus kirjutada. Eriti keset spread'i, kus nädalaülevaate puhul paar päeva selgroo sisse kaob.

Need on levinumad köited:

• Õmmeldud (niidiga õmmeldud poognad): jääb pärast mõningast kasutamist sageli hästi lahti ja on tugev.
• Liimitud: odavam, kuid vetrub sageli tagasi ja võib sagedasel avamisel ja sulgemisel lahti tulla.
• Spiraal või rõngaskaaned: jääb täiesti lahti ja saab pooleks kokku murda. Rõngad jäävad aga vasakule poole kirjutades ette.
• Vahetatavate lehtedega süsteem või traveler's notebook: valid paberi ise ja vahetad selle välja, kui see ei meeldi. Mugav, kui kasutad eri pliiatseid ja tehnikaid.

Tee poes proov. Ava raamat keskelt ja lase lahti. Kas see jääb lahti ja kas saad vaevata kuni voldini kirjutada? Ava ja sulge ka kaant paar korda ning tunneta, kas selg on tugev.

Formaadist: A5 on paljudele journal'i pidajatele hea kesktee, piisavalt suur, et sellega töötada, ja piisavalt väike, et kaasas kanda. Mida rohkem sinna sisse kleebid, seda paksemaks raamat muutub. Vahetatavate lehtedega süsteem annab siis rohkem ruumi, sest sealt saab lehti välja võtta.

Nii testid paberit enne alustamist

Testi alati enne, kui alustad oma esimest päris lehte. Nii teed seda:

1. Võta märkmiku tagumine lehekülg või viimane leht.
2. Tee iga pliiatsi, markeri ja templiga, mida tahad kasutada, üks joon, üks sõna ja väike ala. Kirjuta nimi juurde.
3. Vajuta nii, nagu tavaliselt vajutad, ja kirjuta ka märja, täidlase joonega, mitte ainult kuiva tõmbega.
4. Lase kõigel korralikult kuivada.
5. Pööra leht ümber ja vaata tagakülge ning all olevat lehte. Hoia seda ka valguse vastu.

Kui poes testida ei saa, otsi fotosid teiste tehtud lehtede tagakülgedest. Ja ära osta kohe virna, kui sa pole veel ühte raamatut proovinud.

Mida teha, kui tint ikkagi läbi imbub

See juhtus, ja sa ei taha raamatut ära visata. Polegi vaja.

• Kleebi peale. Tükk disainpaberit, foto, journaling-kaardike või väike ümbrik katab läbiimbunud tagakülje täielikult. Paljud journal'i pidajad kasutavad seda just uue lehe alguseks.
• Kleebi kaks lehte kokku. Tööta ainult esiküljel ja liimi järgmine leht selle vastu. Sinu leht muutub tugevamaks ja plekk on kadunud.
• Tööta lahtisel paberil. Joonista või maali lahtisele lehele ja kleebi see siis sisse. Siis pole märkmiku paberil enam tähtsust.
• Pane markerite või värviga töötades lehe alla kaitseleht, et all olev leht jääks puhtaks.
• Vali järgmiste lehtede jaoks peenem pliiats, kuivem tint või tumedam värv.
• Lase tindil rahulikult kuivada või tupsuta seda salvrätikuga, kui paber imab aeglaselt.

Ja mõnikord on parim lasta asjal olla. Natuke eelmise päeva varju käib raamatu juurde, mida päriselt kasutatakse. Läbikumav paber ei ole katki. See on lihtsalt õhuke paber.