Lõikevahendid: paberilõikur, käärid ja lõikematt

Scrapbookingut saab teha ka köögisahtlist võetud kääridega. Aga kui oled sellega mõnda aega tegelenud, märkad kiiresti: alusmatt on natuke viltu, serv narmendab, riba on lõpust kitsam kui algusest. Õiged lõikevahendid muudavad need väikesed tüütused rahulikeks ja sirgeteks servadeks. Sul pole neid palju vaja, kui tead, milles iga vahend hea on.

Paberilõikur, rull-lõikur või giljotiin?

Sirgete joonte jaoks on kolme sorti lõikureid. Need on sarnased, aga töötavad erinevalt.

Liuguri või rullteraga paberilõikur on see, mis enamikul scrapperitel laual on. Paned paberi vastu piirikut, lased juhiku peale või lükkad selle üle ja tõmbad tera ühe liigutusega enda poole. Mõõdud on peal, nii et mõõdad ja lõikad korraga. Rullterad peavad tavaliselt kauem vastu. Liuguriga lõikuri hoidjasse saab sageli panna ka voltimistera, nii et sama seadmega saad tõmmata ka voltimisjooni.

Ostes pane tähele kolme asja:

• Lõikepikkus. Kui töötad formaadis 30,5 × 30,5 cm (12 × 12 tolli), tahad lõikurit, mis saab terve lehega hakkama, või väljatõmmatavat tuge, mis paberit hoiab. Väike lõikur sobib hästi alusmattide ja kaartide jaoks, aga suurte lehtede jaoks on see liiga lühike.
• Joonlaual nii sentimeetrid kui ka tollid. Paljud mustrid ja sketch’id tulevad Ameerikast ja arvestavad tollides.
• Eraldi varuterad. Uuri, kas sinu mudelile neid veel müüakse. Odavate lõikurite puhul lõpetab tootja vahel nende tegemise ja siis on nüri teraga lõikur kasutu.

Giljotiinil on õla küljes suur tera, mida vajutad alla. See lõikab paberipakke korraga ja läheb vaevata läbi paksu kartongi. Scrapperitel on seda harva vaja. Paari sentimeetri laiuseid kitsaid ribasid on sellega pealegi raske täpselt lõigata. Kui siiski valid giljotiini, võta selline, millel on kaitsekate ja klamber, mis paberit paigal hoiab, ning lase tera rahulikult alla.

Eraldi rull-lõikur, nagu tilkideteki tegijad kasutavad, on käepideme otsas olev ümmargune tera. Veeretad seda joonlaua kõrval mööda lõikematti. See sobib hästi õhukese paberi, siidipaberi ja Jaapani paberi jaoks, mis tavalise noaga kergesti rebeneb või kortsub. Ka kork, vahtkummilehed ja hall papp lõikuvad sellega hästi. Kõverate jaoks sobib see samuti, aga see nõuab harjutamist.

Enamiku scrapperite jaoks on kombinatsioon lihtne: üks paberilõikur kõige jaoks, mis peab olema sirge, ja ülejäänu jaoks nuga ja käärid. Võib ka olla väike lõikur kaasas kandmiseks ja suur kodus. Ühte seadet, mis teeb kõike täiuslikult, tegelikult ei olegi.

Millised käärid peeneks tööks ja millised kleepuva kraami jaoks?

Tegelikult on sul vaja kahte paari kääre.

Esimesed on väikesed käärid peene ja terava otsaga. Nendega lõikad disainpaberist välja lillekesi, ümaraid nurki ja väikesi kujundeid. Tavalised kontorikäärid on selleks liiga jämedad: terad on paksud ja sa ei näe hästi, kus lõikad. Vali sellised, mis on käes mugavad, sest kasutad neid tihti ja kaua. Kasuta neid kääre ainult paberi jaoks.

Teised on kõige jaoks, mis kleepub: kahepoolne teip, vahtteip, kleebiselehed, washi tape. Liim jääb teradele külge ja liimijääkidega käärid lõikavad halvasti ning lähevad kiiremini nüriks. Kleepumisvastase kattega kääridel on sellega palju vähem muret. Ka vanad käärid, mida sa millekski muuks enam ei kasuta, sobivad suurepäraselt.

Kui liimi siiski su headele kääridele satub, pühi see ettevaatlikult lapi ja vähese kleebiseeemaldaja või piiritusega maha ning lase kääridel hästi kuivada. Kui kääridel on kleepumisvastane kate, vaata kõigepealt, mida tootja soovitab, sest mõned vahendid kahjustavad seda katet.

Hobinuga ja lõikematt

Hobinoaga lõikad seda, mida paberilõikur ei suuda: akna lehe keskele, pika lõike suunas, mis lõikurisse ei mahu, paksu kartongi või chipboard’i. Kasulikke on kahte sorti:

• Murtava teraga nuga, tuntud segmentidega nuga. Vali ergonoomiline mudel ja soovi korral teravamad, 30-kraadise nurgaga terad. Nendega näed paremini, kus lõikad, ja tera läheb puhtamalt läbi kiudude.
• Pliiatsikujuline täppisnuga. Seda juhid nagu pliiatsit ja see sobib ideaalselt peente kujundite ja kõverate jaoks. Kareda haardega käepide ei lase sõrmedel libiseda.

Hobinuga on su laua kõige teravam tööriist ja sellel pole kaitset. Hoia seda lastest eemal, lükka tera pärast kasutamist sisse ja lõika alati endast eemale.

Nuga töötab ainult hea aluse peal. Lõikematt kaitseb su lauda ja laseb noal veidi sisse vajuda, nii et see ära ei libise. Enamik matte on isetaastuvad: lõikejäljed tõmbuvad uuesti kinni. Võta vähemalt A3. A4-matt jääb kiiresti väikeseks ja matt, mis on mõlemas suunas suurem kui 30,5 cm, mahutab terve scrapbookingu lehe tervenisti. Matil olev ruudustik aitab joondada. Klaasist lõikeplaat on alternatiiv, mida on lihtne puhastada, aga tera läheb sellel kiiremini nüriks.

Kasuta selle juures metallist joonlauda, eelistatult libisemiskindla tagaküljega. Plastjoonlauda lõikab nuga sisse ja siis lähevad su jooned laineliseks. Paksu kartongi puhul on lai joonlaud parem, sest hoiad sõrmed noast kaugemal.

Miks lõikad viltu ja mis aitab?

Peaaegu alati on põhjus üks järgmistest:

• Paber nihkub. Pane see tihedalt vastu lõikuri ülaserva ja hoia lõikamise ajal vaba käega kindlalt kinni. Joonlaua võid kinnitada kleeplindi või raskusega.
• Nuga kaldub. Hoia tera sirgelt vastu joonlaua serva ja lase sel mööda serva libiseda, selle asemel et tugevalt vajutada. Vaata joont noa ees, mitte nuga ennast.
• Tera on nüri. Siis rebib see kiud lahti, selle asemel et neid läbi lõigata, ja tulemuseks on narmad ja väikesed rebendid.
• Lõikad korraga liiga palju. Ära pane üksteise peale rohkem kui kaks lehte cardstock’i, sest pealmine leht lükkab alumist eest ära. Paksu kartongi lõikad mitme kerge tõmbega, kus esimene teeb soone, mis järgmisi juhib.
• Lõikad vastu paberi kiusuunda. See annab sageli rohkem vastupanu ja narmendab kergemini. Kui märkad, et leht lõikub ühes suunas sujuvamalt, kasuta pikkade lõigete jaoks seda suunda.
• Lõiked lähevad nurkadest üle. Kui lõikad noaga akent, pista nuga kõigepealt nurka ja lõika nurgast väljapoole. Siis ei lähe sa nurgast üle.

Mõõda ka alati samalt poolt. Leht, mis ühest küljest pole päris täisnurkne, annab iga järgmise lõikega veidi suurema kõrvalekalde. Seepärast lõika kõigepealt üks serv sirgeks ja mõõda sealt.

Terade vahetamine ja teritamine

Nüri tera on narmendavate servade suurim põhjus. Märkad seda, kui lõikeserv hakkab ebemeid ajama, kui tera mõnest kohast enam paberist läbi ei lähe või kui pead kaks korda tõmbama.

Murtava teraga noalt murrad lihtsalt ühe segmendi ära. Tee seda sagedamini, kui arvad: värske ots teeb peene töö juures tõesti vahet. Täppisnoal vahetad välja kogu tera.

Paberilõikurile ostad eraldi varuterad oma mudeli jaoks. Kui neid on raske saada, pane mõned varuks. Ära proovi paberilõikuri nüri tera teritada alumiiniumfooliumi, liivapaberi või küüneviiliga; see ei tööta hästi ja võib tera või juhikut kahjustada. Hoia lõiketera ja voltimistera kindlas kohas, et need segi ei läheks. Puhu või pühi aeg-ajalt juhtrööbas puhtaks, sest paberitolm muudab tera liikumise kangemaks.

Proovi tundmatut või paksu materjali enne jäägitükil. Glitterpaber, foolium ja chipboard nürivad tera kiiremini kui tavaline cardstock.

Augurauad ja nurgalõikurid

Augurauad vajutavad ühe liigutusega paberist välja kujundi: südame, ringi, sildi või ilusa ääre. See on kiirem kui lõikamine ja iga kujund on täpselt ühesugune.

• Nurgalõikur ümardab foto, alusmati või kaardi nurgad. On erineva raadiusega lõikureid, näiteks 3, 5 või 8 mm. Ümardatud nurgad näevad pehmemad välja ja ei paindu nii kergesti ümber. See on väike asi, mida kasutad tihti.
• Motiiviauguraudu on umbes 1 cm suurustest siltide ja märkmike jaoks kuni 2,5 cm ja suuremateni kaartide ja lehtede jaoks.
• Äärerauad teevad paberiribale kauni ääre.
• Sildirauad teevad silte mõnes kindlas suuruses.

Pane tähele oma paberi paksust. Paljud motiiviaugurauad on mõeldud õhukesele kuni keskmise paksusega paberile; paks cardstock võib augurauda kinni jääda või seda kahjustada. Mõned nurga- ja äärerauad peavad rohkem vastu. Vaata, mida tootja märgib.

Hoia alles ka jäägid. Leht, millest kujund välja on löödud, on vahel ilus šabloon ja väikesed väljalöödud kujundid sobivad hästi aktsendiks.

Stantsimismasin või lõikeplotter suudab veel palju rohkem, aga alustuseks pole sul neid vaja. Paberilõikuri, kahe paari kääride, noa, lõikemati, metallist joonlaua ja nurgalõikuriga saad teha peaaegu kõike.