Kuidas valida fotosid ja mitu mahub ühele scrapbooki lehele

Pärast päeva mere ääres on telefonis lihtsalt kaheksakümmend fotot. Kõik tunduvad natuke kallid, ja ometi mahub lehele vaid mõni. Valimine tundub siis äraviskamisena, aga see pole seda. Sa otsustad, millist lugu see leht räägib, ja ülejäänud saavad teise koha.

Vali kõigepealt lugu

Enne kui hakkad fotosid ringi tõstma, küsi endalt, mida sa sellest päevast meelde jätta tahad. Mitte kogu puhkust, vaid seda üht pärastlõunat rannas või jäätist, mis sulas kiiremini, kui su laps jõudis seda süüa. Kui sul on peas üks hetk, on valimine palju lihtsam. Siis vaatad iga foto puhul, kas see kuulub selle hetke juurde, ja mitte enam seda, kas see on piisavalt ilus.

Kui sul on ühest päevast tõesti mitu lugu, tee neist julgelt kaks lehte. See on tihti rahulikum, kui kõike ühele lehele toppida.

Kolm ringi läbi fotode

Paljud scrapperid kasutavad meetodit, kus valitakse kolmes ringis. See sobib nii telefonis olevate fotode kui ka väljaprintide virna jaoks.

1. Käi need kiiresti läbi ja märgi ära kõik, mis sulle päriselt meeldib: südame, tärniga või tõsta eraldi kausta. Ära kõhkle liiga kaua, sest esimene tunne on tavaliselt õige.
2. Jaga valitud fotod rühmadesse, mis loogiliselt kokku kuuluvad, näiteks saabumine, ujumine ja söömine. Nii näed äkki, kui palju peaaegu ühesuguseid fotosid sul on.
3. Kärbi iga rühma sees. Viiest peaaegu ühesugusest fotost jätad alles parima, ja see, mis loole midagi juurde ei anna, jääb välja.

Rusikareeglina jääb tihti alles umbes üks kümnest. Kui paned väljaprindid lehele, jääb tavaliselt veel foto või kaks välja. See käib asja juurde.

Millele valides tähelepanu pöörata

• Teravus ja valgus: udused, tumedad või ülevalgustatud fotod jäävad esimesena välja. Ainult siis, kui see on ainus foto millestki olulisest, võib see jääda.
• Näod: vali foto, millelt on näha, kuidas keegi end tunneb, mitte ainult see, kus kõik ilusti kaamerasse vaatavad.
• Detailid: lähivõte liivastest jalgadest, friikartulitaldrikust või peotäiest karpidest räägib tihti rohkem kui viies grupifoto.
• Üldvaade: üks foto kohast endast annab ümbritsevatele detailidele toetuspunkti.
• Värv ja valgus: umbes samade värvide ja heledusega fotod näevad koos rahulikud välja. Ere päevane foto oranži õhtuse foto kõrval läheb kergemini konflikti.

Mõtle iga hetke puhul ühele põhifotole ja paarile fotole, mis annavad konteksti. Põhifoto on see, mille puhul tead kohe: see peab peale.

Mitu fotot mahub 30,5 × 30,5 cm lehele

Enamik scrapbooki lehti on 30,5 × 30,5 cm, poodides tihti nimega 12 × 12 tolli. Kõige levinum fotomõõt on 10 × 15 cm. Rangelt võttes mahub sellele kuus selles mõõdus püstist fotot, aga siis ei jää millimeetritki üle pealkirja, teksti ega õhu jaoks.

Praktikas toimib hästi nii:

• Üks kuni kolm fotot: rahulik, ruumiga pealkirja, journalingu (lugu, mille juurde kirjutad) ja natukese kaunistuse jaoks.
• Kolm kuni neli 10 × 15 cm fotot: täiesti sobib, kui hoiad need üksteise lähedal ega laota üle kogu lehe.
• Rohkem fotosid: vali väiksem mõõt või ruudustik. Üheksa umbes 9 × 9 cm ruudukujulist väikest pilti mahub kolm korda kolm ruudustikku, aga siis on leht ka päriselt täis.

Jäta fotode vahele vähemalt pool sentimeetrit ruumi ja välisserva äärde natuke õhku. Servani täidetud leht näib kiiresti kirju.

Mitu fotot mahub A4 lehele

A4 leht on 21 × 29,7 cm ja see on märgatavalt kitsam. Kaks 10 × 15 cm horisontaalset fotot üksteise kohal jätavad veel ruumi pealkirjale ja paarile lausele. Kolm fotot saab ka, eriti kui üks on väiksem. Neli 10 × 15 cm püstist fotot ilma lõikamata ei mahu, sest kaks rida on kokku 30 cm kõrged.

Kui sul on ühest hetkest rohkem fotosid, kasuta kahelehelist kujundust. Vasakule lehele tuleb suur põhifoto, paremale lehele rida väiksemaid fotosid. Nii saad ruumi, ilma et leht liiga täis läheks.

Kui oled alles alustanud, piirdu ühe kuni kolme fotoga lehe kohta. See on selge ja sa ei jää nii kergesti ringi tõstmisse kinni.

Üheainsa fotoga leht

See toimib väga hästi, just siis, kui üks foto ütleb kõik. Lase see suuremana välja printida, näiteks 13 × 18 cm või suuremana, ja pane see kontrastset värvi cardstocki (paks ühevärviline kartong) tükile. Siis on sul kohe selge keskpunkt.

Ruum selle ümber ei ole tühi. Sinna tuleb su pealkiri, paar lauset juhtunu kohta või lihtsalt rahu. Üheainsa fotoga leht on ka hea lahendus sellele ühele olulise hetke fotole, millest teist ei olegi.

Horisontaalsed ja püstised segamini

Horisontaalsed ja püstised fotod koos annavad lehele liikumist. Laiad asjad nagu rand või vaade töötavad kõige paremini horisontaalselt, inimesed ja kõrged asjad püstiselt.

• Lase servad ühele joonele. Kaks 10 × 15 cm püstist fotot kõrvuti on kokku 15 cm kõrged. 15 × 10 cm horisontaalne foto, mille all on 5 cm journalingu riba, on samuti 15 cm kõrge. Pane need plokid kõrvuti ja sul on korralik tervik.
• Jälgi vaatesuunda. Kui keegi fotol vaatab vasakule, pane foto lehe paremale poole, nii et ta vaatab lehe sisse, mitte sealt välja. Jäta ruumi pilgu või liikumise ette.
• Kui foto napilt ei mahu, lõika seda ettevaatlikult, selle asemel et seda viltu panna. Jälgi, et sa ei lõikaks ära nägusid ega olulisi osi. Mis ära lõigatud, seda tagasi ei saa.

Suur ja väike: mis tuleb keskele

Suurim foto tõmbab esimesena tähelepanu, seega on see sinu põhifoto. See ei pea olema täpselt keskel. Veidi keskelt kõrval tundub tihti loomulikum. Jaga leht mõttes kolm korda kolm ruuduks ja aseta põhifoto mõnele lõikepunktile või selle lähedale.

Foto, millel keegi vaatab otse kaamerasse, või sümmeetrilise ülesehitusega foto näeb täpselt keskel küll ilus välja. Pidulike sündmuste puhul sobib selline sümmeetriline kujundus ka hästi.

Väiksemad fotod paned rühmana põhifoto lähedale, reas või väikese plokina, mitte üle kogu lehe laiali. Silm loeb tavaliselt vasakult ülevalt paremale alla, seega alusta oma lugu sealt. Kui kasutad fotode rida, võid neid vaheldada väikese sildi või pisikese kaunistusega. See annab fotodele õhku.

Pane kõigepealt kõik lahtiselt maha ja tõsta ringi, kuni tundub õige. Tee sellest telefoniga pilt, enne kui kleepima hakkad. Siis tead täpselt, kuidas kõik oli.

Mida teha väljajäänud fotodega

Fotod, mis lehele ei jõua, ei pea minema viskama. Need lähevad lihtsalt kuhugi mujale.

• Hoia digifotosid iga sündmuse kaupa eraldi kaustas. Viska ära ainult päriselt ebaõnnestunud, näiteks udused fotod ja duplikaadid.
• Tee lehele väike tasku või ümbrik või kleebi see lehe taha, paari lahtise lisafoto jaoks. Selleks sobivad hästi ka taskutega kiled.
• Kogu ilusamad väljajäänud fotod hilisemaks minialbumiks või väikeste piltidega leheks.
• Kirjuta lahtiste väljaprintide taha, kes, mis, kus ja millal, fotomarkeri või pehme pliiatsiga, ilma tugevasti vajutamata.

Mõtle sellele nii: album on valik ja kaust on arhiiv. Kõik jääb alles, lihtsalt kõik ei pea laual olema.