Scrapbookingu stiilid: tunne need ära ja leia oma stiil

Sa lehitsed teiste lehti ja märkad, et mõned puudutavad sind kohe ja teised jätavad külmaks. See ütleb sinu maitse kohta juba palju. Scrapperid on tuntumatele töötamise viisidele nimed andnud, enamasti inglise keeles. Kui need ära tunned, on lihtsam sõnastada, mis sulle meeldib, materjali sihipärasemalt osta ja oma lehti rahulikumaks muuta.

Stiil ei ole reegel. See on valikute kogum, mis sageli käib koos: millised värvid, kui palju kaunistusi, kui palju tühja ruumi ja millised materjalid. Allpool on stiilid, mida kohtad kõige sagedamini.

Clean and simple

Clean and simple, sageli lühendatult CAS või C&S, on kõige rahulikum stiil. Foto on esikohal, kõik muu toetab seda. Tunnused:

• ühevärviline või kergelt mustriline taust, sageli valge või mõni pehme toon
• palju tühja ruumi foto ümber
• vähe kaunistusi: paar kleebist, tempel, üks die cut
• disainpaber korralike plokkide või ribadena, omavahel sobivates värvides
• selge pealkiri ja natuke journaling’ut (tekst sinu lehel)

See tundub lihtne, aga päris nii see ei ole. Kes on harjunud palju kihte laduma, sellel on raske pidama saada. Just sellepärast, et lehel on vähe, näeb igaüks, kus midagi paigast ära on: viltu riba, veidi liiga kitsas äär. Aitab, kui mõõdad enne liimimist joonlaua ja pliiatsiga.

Ometi on see mõnus stiil, millega alustada. Materjali on vaja vähe ja sa õpid, mis juhtub, kui ruumi vabaks jätad. Levinud nipp on panna üks silmatorkav värv kokku peaaegu valge tausta ja natukese musta või tumehalliga. See üks värv saab siis särada ja leht jääb ikkagi rahulikuks.

Minimalistlik scrapbooking

Minimalistlik scrapbooking läheb veel sammu kaugemale. Vahel on valgel lehel ainult foto, paar rida teksti ja üks väike aktsent. Erinevus clean and simple’ist on peamiselt määras: clean and simple’is võib veel olla paberikollektsioon ja kleebistest pealkiri, minimalistlikus töös võtad ära seni, kuni peaaegu midagi ei jää.

Toimima paneb selle paigutus. Ära pane fotot automaatselt keskele, vaid näiteks nurka või lehe kolmandikule. Lase mõnel korduval elemendil, joonel või paaril väikesel täpil tühja ruumi ulatuda, nii et tervik püsib koos. Tühi ruum ei ole siis auk, vaid hingamisruum.

Vintage ja shabby chic: mis vahe on

Neid kaht aetakse tihti segi, sest mõlemas on hõngu vanast ajast. Ometi on tunne erinev.

Vintage tahab vana välja näha. Värvid on pruun, beež, kreem ja kolletunud. Ääred on rebitud, lihvitud või tindiga tumedaks tehtud, fotod on sageli mustvalged või seepiatoonis. Näed vanade ajalehetähtedega paberit, kraftpaberit, pitsi, metallist võtmekesi, nurgakesi ja raamikesi, nööpe. See tundub nagu pööningukirst vanaema asjadega.

Shabby chic on romantiline ja armas. Värvid on pastelsed: pehme roosa, helesinine, kreem. Näed palju lilli, pitsi, paelu, pärleid ja säravaid kivikesi, vahel ka natuke värvipritsmeid. Seegi on veidi kasutatud ja ilmastunud, aga magusal ja värskel moel.

Kiire rusikareegel: kui sinu värvid on maalähedased ja pruunid, oled vintage’i juures. Kui need on pastelsed ja lillelised, on see shabby chic. Heritage on vintage’iga sugulane, aga keskendub päris vanadele perefotodele, mida täiendavad sageli nende esivanemate asjad.

Ameerika stiil

Ameerika stiili peetakse sageli klassikaliseks aluseks, millest kõik muu on välja kasvanud. Keskmes on üks või mitu fotot ja kaunistused sobivad teema ning foto värvidega. Rannafoto saab liiva, karbid ja sinise. Lehed on sageli korralikult üles ehitatud, sirgete paberiplokkide, selge pealkirja ning ühe kollektsiooni kleebiste või die cut’idega.

Mõned scrapperid panevad sellele vastu Euroopa stiili: vabam ja orgaanilisem, rohkemate kihtide, värvi ja vormidega, mis ruudustikku ei mahu. See eristus on jäme ja kõik seda ei kasuta, aga sa puutud sellega kokku.

Artsy ja mixed media

Artsy ja mixed media on teineteisele lähedal. Mixed media tähendab sõna-sõnalt, et segad erinevaid materjale: värvi, gessot (valge kruntkiht), struktuuripastat, tinti, šablooni, kangast, puitu, litreid. Taustast saab omaette teos, pritsmete, plekkide ja läbikumavate kihtidega.

Värvid on sageli väljendusrikkad ja kontrastsed. Foto jääb enamasti keskpunktiks, kuid on põimitud elavasse ja kihilisse ümbrusse. Selleks on vaja tugevat paberit, mis talub märga tööd, ja natuke kogemust, kuidas värv ja pasta käituvad.

Artsy’t kasutatakse veidi laiemalt lehtede kohta, mis meenutavad pigem kunstiteost kui fotoalbumit: palju käsitööd, joonistatud jooni, doodle’eid, kollaaži. Samasse ritta kuulub ka free style. Seal ei järgi sa kindlat joont ja kombineerid tehnikaid ning stiile nii, nagu sulle sobib. Paljud scrapperid on tegelikult just seal.

Veel mõned nimed, mida kohtad

• Clustering: kõik kaunistused on koondatud ühte lehe ossa, nagu kihtide kobar, ülejäänu on tühi.
• Natural: kuivatatud lilled, oksakesed, lehed, kraftpaber ja raffia.
• Cute: rõõmus, pastelne, armsate tegelaskujudega.
• Ephemera-stiil: kollaažilaadne taust paljude üksteise peale laotud paberitükkide, kaartide ja siltidega.

Digitaalne scrapbooking ei ole eraldi stiil. See on töötamise viis ja sellega saab teha mis tahes stiilis lehti.

Kuidas leida oma stiil

Alusta sellest, mis sulle juba meeldib. Kogu kakskümmend või kolmkümmend teiste lehte, mis sind puudutavad, moodboardile või lihtsalt piltide kausta. Pane need siis kõrvuti ja vaata, mis kordub. Kas taustad on heledad või hoopis tumedad? Palju kihte või vähe? Sirged plokid või sasitud ääred? Sageli selgub, et tead rohkem, kui arvasid.

Vaata ka oma varusid. See, mida ostad, reedab sinu maitse. Kas seal on peamiselt pasteltoone ja pitsi või kraftpaberit ja metallnurki? Ja mis jääb ikka ja jälle seisma, kuigi see tundus poes imeilus?

Tee seejärel järele paar lehte, mis sulle meeldivad, oma fotode ja materjaliga. Nii märkad kiiresti, mis tundub loomulik ja mis nõuab pingutust. Kes teeb palju lehti, näeb oma stiili iseenesest tekkimas. See käib aeglaselt ja see on täiesti okei. Esimesed lehed valmistavad sageli pettumuse ja just neist õpid kõige rohkem.

Aitab, kui jääd mõneks ajaks ühe stiili juurde ja õpid seda hästi tundma. Silm muutub teravamaks, tead, millised värvid sobivad kokku, ja ostad vähem asju, mida kunagi ei kasutata. Pärast seda võid teistest stiilidest tükikesi laenata. Just selline segu muutub aja jooksul sinu enda käekirjaks.

Küsi endalt ka, mida sa oma raamatuga tahad. Kui tahad peamiselt lugusid jäädvustada ja kiiresti töötada, sobib rahulik stiil. Kui tahad eelkõige värvi ja kihtidega loovalt toimetada, on mixed media loomulikum valik.

Kas stiil võib lehtede kaupa erineda

Jah. Pole ühtegi reeglit, mis ütleks, et album peab koosnema ühest stiilist. Paljud scrapperid valivad teema järgi: vintage-leht vanaisa vanadele fotodele, midagi värsket ja sirget puhkuse jaoks, mänguline leht laste sünnipäevaks.

Kui tahad siiski, et album oleks ühtne, hoia mõned asjad samad. Näiteks sama font või käekiri pealkirjades, korduv värv või sama journaling’u viis. Siis võib ülejäänu lehelt lehele muutuda, ilma et see segane mõjuks.

Saab ka vastupidi: üks album iga stiili kohta. Sirge aastaraamat, mixed media raamat katsetusteks, väike vintage-album perekonnaloo jaoks. Lõpuks on parim stiil see, milles sa rõõmuga edasi teed.