Mitmeaastane päevik: iga päev paar rida

Tavaline päevik tahab igal õhtul tühja lehekülge. Mitmeaastane päevik tahab vaid paari rida. Ja samal ajal kui sa neid kirjutad, loed nende kohal, mida sa täpselt aasta tagasi samal päeval tegid. Tänu sellele väikesele erinevusele on see paljude jaoks esimene päevik, mida nad päriselt pidama jäävad.

Mis on mitmeaastane päevik

Mitmeaastases päevikus on igal kuupäeval üks lehekülg. Sellel leheküljel on üksteise all kolm, viis või kümme väikest lahtrit, üks iga aasta jaoks. Tänavu kirjutad 14. märtsil ülemisse lahtrisse. Järgmisel aastal avad sama lehekülje ja kirjutad selle alla jäävasse lahtrisse, vana tekst otse kohal.

Seega pole raamatu kaanel aastaarvu. Alustad siis, kui tahad, ükskõik millisel kuupäeval, ja kirjutad aastaarvu ise lahtritesse. Aasta pärast jõuad tagasi oma alguslehele ja lähed raamatu uuesti läbi, kuni kõik lahtrid on täis.

Kuna igal päeval on vaid üks lehekülg, ei ole viie- või kümneaastane päevik tingimata palju paksem kui tavaline päevik, kus on lehekülg päeva kohta. Lahtrid lihtsalt jäävad väiksemaks, mida rohkem aastaid peab ühele leheküljele mahtuma.

On ka teisi variante. Mõnes raamatus on ühel leheküljel kaks päeva ja seetõttu veel väiksemad lahtrid. Teistes on iga aasta kohta lisalehed, näiteks kuu ülevaade, vaba lehekülg selle jaoks, mis lahtrisse ei mahtunud, või lehekülg aasta lõpus tagasivaatamiseks.

Kolm, viis või kümme aastat: millest alustada

Kogenud päevikupidajad annavad peaaegu kõik sama nõu: ära alusta kohe kümne aastaga, kui sa pole veel ühtegi päevikut pidama jäänud. Kolme- või viieaastane raamat on väiksem lubadus ja sa märkad kiiremini, kas see sobib sulle.

Mõned asjad, millele valides tähelepanu pöörata:

• Ruum päeva kohta. Mida rohkem aastaid, seda vähem ridu päeva kohta. Kümneaastases päevikus on neid sageli vaid kaks või kolm, kolmeaastases tavaliselt veidi rohkem. Kui sa kirjutad suure käekirjaga, vali vähem aastaid või suurem formaat.
• Kaal. Paks kõvade kaantega kümneaastane päevik on raske ega mahu kergesti kotti. See on raamat öökapile.
• Lamedalt avanemine. Paljud mitmeaastased päevikud on õmmeldud, kuid ei avane lamedalt, eriti raamatu alguses ja lõpus. Pane siis teine raamat selle poole alla, kus on vähem lehti, et saaksid sirgelt kirjutada.
• Paber ja pastakas. Paber on sageli õhuke, et raamat oleks käsitsetav. Kui kasutad täitesulepead, proovi enne paari sõna tagumisel lehel. Geelpliiats või peen pastapliiats kumab kõige vähem läbi.
• Pühad. Imporditud raamatutes on mõnikord kirjas mõne teise riigi pühad. Pole hullu, aga hea teada.

Kui tahad enne proovida ilma raamatut ostmata, saab seda teha ka tavalises märkmikus. Pane igale leheküljele kuupäev ja jaga see joonlauaga lahtriteks. Või võta lahtiste lehtedega rõngaskaaned, siis otsustad ise, mitu aastat teed.

Sageli kuuldud nõuanne: vali raamat, mis sulle meeldib. Võtad selle kätte iga päev, aastaid järjest. Raamatut, mille külge oled kiindunud, jätad vähem kergesti kõrvale.

Mida paari reaga kirja panna

Väike ruum ei ole piirang, vaid kogu mõte. Sa ei pea kirjutama lugu, vaid jätma jälje. Ära püüa kõike kinni püüda, vali üks asi.

Mis sinna hästi sobib:

• mida sa tegid: tööpäev, jalutuskäik, sünnipäev
• midagi väikest, mis muidu ununeks: lapse lause, nali laua ääres
• ilm, esimene nartsiss aias, esimene öö, kui küte on sees
• kuidas sa end tundsid, paari sõnaga
• mida sa lugesid, keetsid või vaatasid
• kuidas sa magasid või kuidas tervis oli

Kasulik harjumus on võtta päev ülaosas kokku paari märksõnaga või ümbritseda üks sõna ringiga. Nii leiad hiljem kiiresti üles, mis aastal miski juhtus.

Mõned kirjutavad hommikul eelmisest päevast. See sobib hästi, kui oled õhtul liiga väsinud, ja kui vahepeal on öö, tead sageli paremini, mis päriselt oluline oli.

Lase sel olla ka natuke sinu nägu. Väike kleebis, riba washi tape'i (dekoratiivset paberteipi) või väike joonistus äärealal on lubatud, kui jätad järgmiste aastate lahtrid vabaks. Päris kleepimistööks on mitmeaastane päevik liiga õhuke.

Koos tavalise päeviku või planeerijaga

Mitmeaastane päevik ei asenda kõike. Pikk reis, raske nädal või mõtteid täis päev ei mahu kolme ritta. Seepärast peavad paljud selle kõrval teist raamatut.

Mõned kombinatsioonid, mis hästi toimivad:

• Mitmeaastane päevik pluss journal. Väikesesse raamatusse lähevad faktid, tavalisse päevikusse või journal'isse mõtted ja tunded. Kui tahad neid siduda, pane lahtrisse viide, näiteks „vt journal“.
• Mitmeaastane päevik pluss planeerija. Kohtumised, ostud ja ülesanded kuuluvad planeerijasse. Nii jääb mitmeaastane päevik sinu elust, mitte su ülesannete nimekirjast.
• Mitmeaastane päevik pluss kleebiseraamat. Piletid, pakendid ja fotod lähevad eraldi raamatusse või scrapbook'i. Siis jääb mitmeaastane päevik lamedaks ja püsib aastaid kaante vahel.

Hea reegel: ära kirjuta sama asja kunagi kahte kohta. Anna igale raamatule oma ülesanne, siis ei tundu see topelttööna.

Mida teha, kui päevi jääb vahele

Sul jääb päevi vahele. Igaühel, kes peab mitmeaastast päevikut, on tühje lahtreid. Vahe nende vahel, kes jätkavad, ja nende vahel, kes lõpetavad, seisneb peamiselt selles, kuidas nende aukudega toime tulla.

• Jäta need tühjaks. Tühi lahter ei ole viga. Raamat läheb lihtsalt edasi ja homme ootab sind jälle uus lahter.
• Ära täida kramplikult. Kes on nädal maas ja tahab kõike järele teha, kaotab kiiresti julguse. Kirjuta kõige rohkem need päevad, mida veel mäletad, ja alusta jälle tänasest.
• Hoia see väike. Üks rida on piisav. Isegi „rahulik päev, mitte midagi erilist“ läheb arvesse.
• Vali kindlad hetked. Kui iga päev ei õnnestu, võid kirja panna ainult erilised päevad: sünnipäevad, pühad, esimese koolipäeva. Ka siis on sul paari aasta pärast ilusaid võrdlusi.
• Lihtsalt alusta uuesti. Kuudepikkuse vaikuse järel võid jätkata ükskõik millisel leheküljel.

Mõnikord on aasta nii raske, et sa ei taha vanu lehekülgi mõnda aega näha, näiteks pärast kaotust. Siis võib raamat olla mõnda aega kinni. See ootab, kuni oled jälle valmis.

Miks tagasivaatamine on nii tore

Mitmeaastase päeviku kõige ilusamat osa märkad alles teisel aastal. Avad lehekülje ja seal see on: mida sa eelmisel aastal tegid, mille pärast muretsesid, kui väike su laps siis veel oli.

Sa näed asju, mida tavalises päevikus kunagi ei märkaks. Et jääd igal kevadel umbes samal nädalal nohusse. Et õunapuu õitseb ühel aastal varem kui teisel. Et eelmise aasta mure ei ole nüüd peaaegu mõtet väärtki. Mõnikord leiad kokkusattumusi: kaks aastat järjest samal päeval kaart samalt sõbrannalt.

Ja sa näed, mis jäi samaks. See on sama väärtuslik kui see, mis muutus.

Kolme või viie aasta pärast on sul väike raamat, mis võtab kokku tüki sinu elust, päev päeva haaval. Raamat, mida hoiad alles ja mida tahad ka kahekümne aasta pärast avada.