Paber, liim ja albumid

Kasuta kuiva happevaba liimi, mida müüakse fotoohutuna (photo safe), näiteks liimirullerit, kahepoolset fototeipi või liimitäppe. Need ei eralda niiskust, nii et foto ei lainetu ja midagi ei imbu läbi.

Kogu tagakülge pole vaja liimiga katta. Väike riba või täpp igas nurgas ja üks keskel hoiab foto kindlalt paigal. Kui tahad fotot hiljem veel eemaldada, näiteks vanade või ainulaadsete fotode puhul, kasuta fotonurki. Siis ei satu fotole endale üldse liimi. Vedelat meisterdamisliimi ja tavalist kleeplinti on fotodel parem mitte kasutada.

Loe ka: Milline liim sobib fotodele, paberile ja kaunistustele

Happevaba tähendab, et paberi või liimi pH on neutraalne (umbes 7), nii et see ei kahjusta aja jooksul su fotosid ega lehti. Ligniinivaba tähendab, et paberimassist on eemaldatud ligniin, puidus leiduv aine. Ligniin muudab paberi aja jooksul happeliseks, kollaseks ja hapraks. Mõtle kas või vanale ajalehele.

Liimidel ja materjalidel näed ka märgiseid „photo safe” ja „archival quality”. Need terminid ei ole seadusega kaitstud. Kõige usaldusväärsemad on tooted, mis on läbinud PAT-i, ametliku testi, mis kontrollib, kas materjal kahjustab fotosid. Albumite puhul, mis peavad kaua vastu pidama, tasub neile märgistele tähelepanu pöörata. Päeviku puhul, mida ise kasutad, on see vähem tähtis.

Loe ka: Happevaba ja ligniinivaba paber: mida see tähendab ja millal see loeb

Kartong (cardstock) on tugev, enamasti ühevärviline paber. Seda kasutatakse lehe aluseks, fotode alla raamiks ja stantsitud kujundite jaoks. Mustripaber (patterned paper) on õhem trükitud paber, näiteks lillede, ruutude või tekstiga. See on mõeldud taustadeks ja dekoratiivseteks kihtideks.

Mustripaber on trükitud kas ühelt või mõlemalt poolt. Kahepoolne on mugav, sest tagakülg sobib tavaliselt esiküljega ja jääke saab kasutada mõlemalt poolt. Levinud kombinatsioon on kartong tugeva alusena ja mustripaber selle peal. Nimi ei ütle muide kõike: osa mustripaberit on peaaegu sama tugev kui õhuke kartong, teine paber on palju õhem. Seepärast vaata pakendilt grammkaalu.

Loe ka: Milline paber valida: kartong, mustriline paber ja grammaaž

Rusikareegel: mida rohkem paber peab kandma, seda raskem see peab olema.

• 80 kuni 120 g/m²: journaling, mustandid, vahelehed ja väikesed detailid
• 120 kuni 200 g/m²: mustripaber, kihid ja fotoraamid
• 200 kuni 250 g/m²: kartong kaartide ja tugevate elementide jaoks
• 250 g/m² ja rohkem: albumilehe alus, kaaned ja paljude embellishment’idega lehed

Mitme kihiga 30 x 30 cm lehe jaoks vali pigem veidi raskem paber, et leht albumit sirvides läbi ei painduks. Kui alles alustad, saad hästi hakkama kartongiga umbes 200 kuni 250 g/m² ja keskmise paksusega mustripaberiplokiga.

Loe ka: Milline paber valida: kartong, mustriline paber ja grammaaž

Kasuta võimalikult vähe märga liimi või vali kuiv liim. Paber lainetab niiskuse tõttu: kiud paisuvad ja kuivades ei tõmbu nad ühtlaselt tagasi.

• Paberi kleepimiseks paberile kasuta liimirullerit, kahepoolset teipi või liimilehti
• Kui kasutad siiski vedelat liimi, määri õhuke kiht kuni servadeni, mitte paks tomp
• Vali paksem paber, sest see deformeerub vähem kui õhuke
• Pane õhukesed lehed alusega samas kiusuunas
• Pane leht pärast kleepimist paariks tunniks raamatuvirna alla, vahele küpsetuspaber

Loe ka: Paber, mis liimist, värvist ja veest lainetama ei hakka

Scrapbooking-paber on enamasti ruudukujuline ja seda müüakse tollides:

• 30,5 x 30,5 cm (12 x 12 tolli): albumilehtede standardformaat
• 20,3 x 20,3 cm (8 x 8 tolli): väiksemate albumite jaoks
• 15,2 x 15,2 cm (6 x 6 tolli): sageli plokina, mugav kaartide, minialbumite ja väikeste kihtide jaoks

Lisaks leiad paberit A4- ja A5-formaadis, eelkõige kartongi ja prinditavat paberit. Osta paberit, mis sobib sellega, mida teed. 30 x 30 cm lehest saad lõigata ka väiksemaid tükke, aga vastupidi see ei käi. Kaartide ja päevikute jaoks on 15 x 15 cm plokk sageli soodsam ja käepärasem.

Loe ka: Millise albumi formaadi valida oma esimesele scrapbookile

Ei, vali formaat, mis sobib sellega, mida tahad teha. 30 x 30 cm (12 x 12 tolli) on standardformaat. Selles on kõige rohkem valikut paberite ja albumite seas ning ühele lehele mahub mitu fotot ja palju kaunistusi. Selline album võtab küll rohkem ruumi ja nõuab lehe kohta rohkem materjali.

A4-albumid on säästlikumad, mahuvad tavalisse raamaturiiulisse ja neile on lihtne kilesid leida. 20 x 20 cm (8 x 8 tolli) ja väiksemad sobivad hästi reisi, kingituse jaoks või kui sulle meeldib leht kiiresti valmis saada. Paljud scrapper’id kasutavad mitut formaati korraga.

Loe ka: Millise albumi formaadi valida oma esimesele scrapbookile

Kõige levinumad on kruvialbumid, rõngaskaaned, strap-hinge-köitega albumid ja köidetud albumid. Need erinevad peamiselt selle poolest, kui lihtne on lehti lisada.

• Kruvialbum (post-bound): lehed on kruvipostide vahel, mida saab pikendada. Kaks avatud lehte on üksteise lähedal, mis sobib hästi spread’i jaoks
• Rõngaskaaned: lehti saab vahetada ilma tööriistadeta. D-rõngad hoiavad lehti sirgemalt kui ümarad rõngad, aga keskosa ei jää nii lamedaks
• Strap-hinge: lehti hoiavad koos plastribad ja album avaneb lamedalt
• Köidetud album: lehed on kinnitatud, nii et midagi ei saa lisada ega ümber tõsta. Kuna kilet pole, võid teha paksemaid lehti

Kui su album alles kasvab, vali kruvialbum või rõngaskaaned.

Loe ka: Kruvialbum, rõngaskaaned või isekleepuv: millise albumi valida

Väldi liimi, mis on happeline, sisaldab palju niiskust või laseb aja jooksul lahti.

• Kooliliim ja lasteliim: sageli mitte happevaba ja mahapestav, nii et see ei pea kaua ja võib jätta plekke
• Kummiliim: tugev, aga enamasti happeline, määrib ja muudab värvi
• Kuumliimipüstol: kuumus võib fotosid kahjustada ja tekitab muhke
• Tavaline kleeplint: muutub kollaseks, kuivab ära ja laseb lahti
• Klambrid ja kirjaklambrid otse fotodel

Paberi, fotode ja kerge dekoratsiooni jaoks on turvaline valik happevaba kuiv liim, happevaba liimipulk või vedel paberiliim. Päeviku puhul, mis ei pea aastakümneid vastu pidama, võid valida vabamalt.

Loe ka: Milline liim sobib fotodele, paberile ja kaunistustele

Märg liim on vedel või määritav, näiteks vedel liim, liimipliiatsid, pasta ja pihustatav liim. Kuiv liim on juba valmis kandja peal, näiteks liimirullerid, kahepoolne teip, liimitäpid, vahtpadjad ja liimilehed.

Märg liim nakkub tugevalt, ka karedal või ebatasasel pinnal, ja enne kuivamist saad asja veel veidi nihutada. Puuduseks on see, et see peab kuivama ja liiga palju liimi paneb paberi lainetama. Kuiv liim kleebib kohe, ei määri ega eralda niiskust. Seetõttu on kuiv liim fotode ja paberi kleepimiseks paberile tavaliselt parim valik. Märga liimi kasutad reljeefsete tükkide, väikeste detailide ja raskemate kaunistuste jaoks.

Loe ka: Milline liim sobib fotodele, paberile ja kaunistustele

Fotonurki kasutad siis, kui foto peab hiljem uuesti lahti tulema või kui sa ei taha sellele üldse liimi panna. Fotot hoitakse ainult nurkadest, nii et saad selle välja libistada midagi kahjustamata.

Need sobivad suurepäraselt vanade, ainulaadsete või väärtuslike fotode jaoks ning kaartide või dokumentide jaoks, mida võid veel tahta näidata või saata. On olemas isekleepuvaid paberist nurki ja läbipaistvaid plastnurki. Plasti puhul vali polüester või polüpropüleen, mitte PVC. Puuduseks on, et kleepimine võtab rohkem aega ja suurte fotode keskosa võib veidi kumerduda.

Loe ka: Milline liim sobib fotodele, paberile ja kaunistustele

Raskemate või ebatasaste kaunistuste jaoks, nagu metallripatsid, nööbid, plastkujukesed ja chipboard, sobib kõige paremini peene otsikuga vedel hobiliim. See täidab tagakülje tühimikud ja nakkub ka siis, kui kontaktpind on väike.

Kasuta seda vähe, muidu valgub liim alt välja ja võib paberi värvi muuta. Lase lehel lamedalt kuivada. Liimitäpid (glue dots) on nööpide ja paberlillede jaoks kiire ja kuiv alternatiiv. Tõeliselt raskete tükkide puhul aitab, kui teed lehe enda raskest kartongist tugevaks, et see läbi ei painduks.

Loe ka: Kaunistuste valimine ja paigutamine nii, et leht ei muutu kirjuks

Jah, paberi kleepimiseks paberile on liimiruller (tape runner) paljude scrapper’ite jaoks kõige mugavam liim. Rullid hoidjast välja õhukese riba kuiva liimi, ilma niiskuse, määrimise ja kuivamisajata.

On püsivaid ja ümberpaigutatavaid variante. Viimasega saad asja veel veidi nihutada. Paljud hoidjad on täidetavad, mis on odavam kui iga kord uue ostmine. Raskeid või kumeraid embellishment’e hoiab liimiruller halvemini, nende jaoks on vaja vedelat liimi või liimitäppe. Rullis kahepoolne teip sobib samuti hästi, kuigi seda on raskem doseerida ja pärast kleepimist on see kohe kinni.

Loe ka: Milline liim sobib fotodele, paberile ja kaunistustele

G/m², mida nimetatakse ka grammkaaluks, on ühe ruutmeetri paberi kaal grammides. Mida suurem on number, seda paksem ja jäigem on paber tavaliselt.

Võrdluseks: printeripaber kaalub tavaliselt 80 g/m², postkaart umbes 250 kuni 300 g/m² ja kartong jääb sageli vahemikku 200 kuni 300 g/m². Ameerika paberil on kaal mõnikord märgitud naelades (lb): 65 lb cover on umbes 175 g/m², 80 lb cover umbes 216 g/m². Grammkaal ei ütle paksuse kohta kõike, sest tihe paber võib sama kaalu juures olla õhem. Kui pakendil midagi kirjas pole, võrdle paberit mõne paberiga, mida tunned.

Loe ka: Milline paber valida: kartong, mustriline paber ja grammaaž

Lehe aluseks on printeripaber liiga õhuke, aga journalingu, kavandite, prinditud tekstide ja kollaažide jaoks sobib see hästi. 80 g/m² printeripaber kortsub kiiresti, lainetab liimist, rebeneb kergesti ega kanna kihte ega embellishment’e.

Kui tahad kasutada väljaprinti, kleebi see kartongile, et see tugevamaks muuta. Paljud kontoripaberid on tänapäeval happevabad, aga mitte alati. Kui album peab kaua vastu pidama, kontrolli seda pakendilt. Lehe aluseks vali pigem vähemalt 200 g/m² kartong.

Loe ka: Milline paber valida: kartong, mustriline paber ja grammaaž

Kaardi enda jaoks võta umbes 220 kuni 250 g/m² kartong. See on piisavalt tugev, et püsti seista, ja voldib korralikult, kui teed esmalt voltimissoone.

Kui teed paljude kihtide või raske dekoratsiooniga kaarte, vali raskem kartong, 270 kuni 300 g/m². Mustripaberit kasutad dekoratiivse kihina peal. Printeripaber on aluseks liiga õhuke, aga sobib hästi sisemiseks leheks, millele kirjutada. Teravate templijäljendite jaoks sobib sile kartong paremini kui tugeva tekstuuriga kartong. Kui kirjutad tindiga, on matt paber meeldivam kui läikiv.

Loe ka: Kaardid ise valmis oma scrapbooking-materjalidest

Paberi kleepimiseks paberile ja päevikute jaoks sobib happevaba liimipulk hästi. Albumite jaoks, mis peavad kaua vastu pidama, on kuiv liim usaldusväärsem. Liimipulk on odav ja lihtne, aga sisaldab veidi niiskust ja peab aja jooksul nõrgemalt, eriti siledal või läikival paberil.

Määrige õhuke kiht kuni servadeni ja hõõru korralikult kinni. Foto puhul pane liimi ainult nurkadesse ja natuke keskele, et muhke ei tekiks. Ära kasuta mahapestavat laste liimipulka. Ole ettevaatlik ka õhukese paberiga, nagu mõnes planneris: seal võib niiskus panna tagaküljel oleva tindi laiali valguma.

Loe ka: Milline liim sobib fotodele, paberile ja kaunistustele

Foam pad’id on kahepoolselt kleepuvad vahtplokid või -ribad, mis tõstavad elementi paar millimeetrit kõrgemale. Nii saad sügavust ja varju, näiteks pealkirja, stantsitud kujundi või fotoraami alla. Neid on erineva paksusega ja neid saab ka üksteise peale laduda.

Glue dot’id (liimitäpid) on väikesed, väga tugevad liimitäpid rullil. Need sobivad suurepäraselt asjadele, mida tavaline liim halvasti hoiab, nagu nööbid, paberlilled, pael ja chipboard. On lamedaid täppe ja paksemaid variante, mis tõstavad elementi veidi. Mõlemad on kuivad liimid, nii et need ei lase paberisse niiskust imbuda.

Loe ka: Kihid ja sügavus sinu lehel

Vali kiled polüpropüleenist (PP), polüetüleenist (PE) või polüestrist, sest need on keemiliselt stabiilsed. Väldi PVC-d (vinüüli). See eraldab aja jooksul aineid, mille tõttu fotod võivad värvi muuta ja kile külge kleepuda. Headel kiledel on sageli kirjas PVC-vaba või happevaba.

Kiled kaitsevad su lehti sõrmejälgede, plekkide ja tolmu eest ning püüavad kinni lahti tulnud embellishment’id. Läbipaistvad kiled toovad värvid ilusti esile, matid kiled (non-glare) peegeldavad vähem. Rõngaskaante puhul jälgi, et rõngad kilesid murdma ei hakkaks.

Loe ka: Lehekaitsmed: milline plast on fotodele ohutu

Kasuta akvarellpaberit või mixed media paberit. Tavaline kartong on tehtud kuivaks tööks ja hakkab suure veekoguse korral lainetama, ebemeid ajama või isegi rebenema.

• Umbes 300 g/m² akvarellpaber imab vett hästi ja jääb üsna lamedaks
• Puuvillasisaldusega või 100-protsendiliselt puuvillane akvarellpaber on kõige vastupidavam, kui töötad väga märjalt
• Umbes 160 kuni 300 g/m² mixed media paber sobib värvi, tindi ja liimi jaoks
• Kui töötad tavalises märkmikus või päevikus, kata leht esmalt gessoga ja kasuta võimalikult vähe vett

Mida raskem paber, seda vähem see deformeerub.

Loe ka: Paber, mis liimist, värvist ja veest lainetama ei hakka

Kasuta peene otsaga liimipliiatsit või kanna liim peale hambaorgiga. Nii satub liim ainult sinna, kuhu vaja, ja serva alt ei valgu midagi välja.

• Pane tilk liimi plastitükile ja võta sealt hambaorgiga iga kord natuke
• Võta tükk pintsetiga, siis ei jää su sõrmed liimiseks
• Kui teed palju väikeseid stantsitud kujundeid, kleebi esmalt paberi tagaküljele kahepoolne liimileht ja stantsi alles siis. Iga tükk on siis kohe kleepuv

Litrite ja strasskivide jaoks sobib kõige paremini liimipliiats.

Pane see mõneks ajaks raskete raamatute alla, mõlemale poole küpsetuspaber või puhas paber. Mida kauem, seda parem: sageli aitab juba üks öö või paar päeva.

Kui paber on tugevalt kõveraks tõmbunud, näiteks akvarellvärvist, võid seda ettevaatlikult triikida. Pane see kahe kergelt niiske köögirätiku vahele, triigi madalal kuni keskmisel temperatuuril ilma auruta, keera ümber ja korda. Pane see seejärel uuesti raamatute alla. Ära tee seda, kui peal on fotosid, plasti, embossingut või sätendust, sest need võivad kuumuse tõttu sulada või kahjustuda. Ennetamine on lihtsam: vali paksem paber ja kasuta vähem märga liimi.

Loe ka: Paber, mis liimist, värvist ja veest lainetama ei hakka

Sageli õnnestub see hambaniidiga: libista see foto või paberi taha ja saagi ettevaatlikult edasi-tagasi läbi liimikihi. See töötab eriti hästi liimirulleri kuiva liimi puhul.

Kui see on kindlalt kinni, pehmenda liimi esmalt fööniga ja tõmba lahti, kuni see on veel soe. Ole fotodega ettevaatlik, need ei talu suurt kuumust. Liimijääkide jaoks on olemas spetsiaalne kreppkummist liimikustutuskumm. Värske valge liimi pühid ära niiske lapiga. Kui jääb plekk või väike rebend, kleebi selle peale embellishment või paberitükk.

Loe ka: Kuidas parandada viga oma lehel

Paperpad on plokk mustripaberi lehtedega, mis on värvi ja mustri poolest omavahel kokku sobitatud. Kollektsioon läheb kaugemale: sinna kuuluvad sageli ka kleebised, stantsitud kujundid, chipboard ja kartong, mis moodustavad koos terviku.

Eriti mugav on see siis, kui alles alustad. Suur eelis on, et sa ei pea ise välja selgitama, millised värvid ja mustrid omavahel sobivad, ja su lehed tulevad iseenesest rahulikumad. 15 x 15 cm plokid on kaartide ja väikeste projektide jaoks soodsad. Sa ei pea neist kinni pidama: eri kollektsioonide paberit saab hästi kombineerida, kui lased mõnel värvil korduda.

Loe ka: Milline paber valida: kartong, mustriline paber ja grammaaž

Fotode jaoks, mida tahad kaua säilitada, pigem mitte. Klassikalistel isekleepuvatel albumitel, mida nimetatakse ka magnetalbumiteks, on liimikiht, mille peal on kile. See liim muutub aastate jooksul kollaseks ja happeliseks, fotod jäävad kõvasti kinni ja kile võib need värvi muutma panna.

Need on küll paindlikud: saad fotosid, väljalõikeid ja kirjakesi vabalt paigutada. Kui tahad seda vabadust ilma riskideta, vali album happevabade lahtiste lehtedega ja kasuta fotonurki või fotoohutut liimi. Kui su fotod on juba sellises vanas albumis, võta need sealt aegsasti ja ettevaatlikult välja.

Loe ka: Kruvialbum, rõngaskaaned või isekleepuv: millise albumi valida

Pihustatav liim on mugav suurte pindade jaoks, näiteks suure paberilehe või suure väljaprindi jaoks. See annab õhukese ühtlase kihi ja paber peaaegu ei lainetu. Väikeste tükkide ja igapäevase kasutuse jaoks on see tülikas.

Pane siiski tähele paari asja. Tööta hästi ventileeritud ruumis ja pihusta papist kasti sees, et udu su lauale ei satuks. Vali happevaba variant, kui töö läheb albumisse. On olemas püsivat ja ümberpaigutatavat pihustatavat liimi. Püsiva liimiga jääb asi kohe kinni, nii et aseta see kohe õigesti.

Loe ka: Milline liim sobib fotodele, paberile ja kaunistustele

Core dyed ehk läbivärvitud tähendab, et kartong on läbinisti värvitud, mitte ainult pealt. Kui seda rebid, lihvid või reljeefi teed, ei paista seega valget südamikku.

See on mugav, kui tahad servi rebida või paberit embossingukaustaga töödelda: värv jääb ühtlaseks. Tavalise värvilise kartongi puhul tuleb serva rebimisel või lihvimisel nähtavale valge. See pole halb. Paljud scrapper’id kasutavad seda just teadlikult kulunud või vintage-efekti jaoks.

Loe ka: Scrapbookingu terminid lahti seletatud: brad'idest vellumini

Kiusuund on suund, milles enamik paberi kiududest asetseb. Kiusuunas voldib ja rebeneb paber korralikumalt. Risti sellega tekib kergemini narmendav rebend või pragunenud volt.

Nii leiad kiusuuna: painuta lehte õrnalt mõlemas suunas. Suund, milles see kõige kergemini järele annab, on kiusuund. Võid ka väikese tüki rebida, sest kiusuunas läheb see sirgemalt. Kui töötad märja liimiga, kleebi kaks lehte samas kiusuunas kokku. Paber paisub niiskusest peamiselt kiududega risti, nii et nii lainetab see vähem.

Loe ka: Paber, mis liimist, värvist ja veest lainetama ei hakka

Need on terminid, millega paberi ja kartongi juures sageli kokku puutud:

• Vellum: läbikumav paber, ilus kihtide, pealkirjade ja foto peale kirjutatud journalingu jaoks. Märg liim paistab läbi, nii et kasuta brad’e või klambreid või pane liim kohtadesse, mis hiljem kaetakse
• Kraftpaber: pruun pleegitamata paber või kartong naturaalse välimusega. See ei ole alati happevaba, nii et kontrolli seda, kui see puutub kokku fotodega
• Chipboard: paks pressitud papp. Scrapper’ite seas tuntud eelkõige stantsitud kujundite ja tähtedena, mida peale kleepida
• Bristoli kartong: sile valge kartong, mida kasutatakse sageli kaartide alusena

Loe ka: Scrapbookingu terminid lahti seletatud: brad'idest vellumini