Milline paber valida: kartong, mustriline paber ja grammaaž

Käsitööpoes tundub kogu paber ühesugune, kuni avastad kodus, et taust kortsub liimi all lainetama või kaart jääb lötsi. Paber on iga lehekülje alus ja paari mõiste abil valid seda palju sihipärasemalt. Siit loed, mis vahe on kartongil ja mustrilisel paberil, mida tähendavad grammid sildil ja millal piisab ka odavast paberist.

Kartong ja mustriline paber

Kartong (inglise keeles cardstock) on tugev paber, paksem kui printeripaber ja õhem kui papp. Tavaliselt on see ühevärviline, mõnikord tekstuuriga, näiteks linase või peene rihvelduse mustriga. Seda kasutatakse lehekülje alusena, foto taga matina (paberist ääris, mis toob foto esile), siltide, etikettide ja kõige jaoks, mis peab jääma jäigaks.

Mustriline paber, mida kutsutakse ka disainpaberiks või inglise keeles patterned paper, on trükitud paber: lilled, ruudud, täpid, tekstid, linnakaardid. See on õhem kui kartong ja mõeldud meeleolu loomiseks. Seda kasutatakse taustana, kihina, ribadena ja väljalõigatud kujunditeks.

Need kaks täiendavad teineteist. Levinud ülesehitus on kartongist alus, sellel leht või riba mustrilist paberit ja foto ühevärvilisest kartongist matil. Ühevärviline paber annab rahu, mustriline jutustab loo.

Pane tähele: nimi pakendil ei ütle alati, kui paks paber on. Mõni mustriline paber on tegelikult kerge kartong, teine pole palju paksem kui tavaline paber. Seepärast vaata pakendil olevat kaalu.

Mida tähendab grammaaž

Paberi kaal märgitakse grammides ruutmeetri kohta, g/m². Leht, mille kaal on 80 g/m², kaaluks 80 grammi, kui see oleks täpselt ühe ruutmeetri suurune. Tavaline printeripaber jääb enamasti selle ümber, kartong on üle kahe korra raskem.

Mida suurem number, seda paksem ja jäigem on paber enamasti. Aga see on kaal, mitte paksus. Kaks sama kaaluga paberit võivad tunduda erinevad: näiteks võib kraftpaber tunduda jäigem kui sama grammaažiga satiinjalt sile paber, sest see on teistmoodi valmistatud. Seepärast märgivad mõned tootjad ka ühe lehe paksuse mikronites või milides.

Rusikareeglina:

• 80–100 g/m²: printeripaber mustandite, šabloonide ja peale kleebitava kirjutatud teksti jaoks.
• 120–170 g/m²: mustriline paber ja õhukesed kihid, ribad, väljalõigatud kujundid ja voltimine.
• 200–250 g/m²: tavaline kartong lehekülje aluste, mattide, kaartide ja stantsitud kujundite jaoks.
• 270–300 g/m² ja rohkem: eriti tugev, kaante, karbikeste, mitmekihiliste kaartide ja minialbumite jaoks.

Mida rohkem kihte, liimi ja kaunistusi (inglise keeles embellishments, näiteks nööpe, kleebiseid ja lilli) leheküljele tuleb, seda tugevam peab alus olema. Õhuke leht vajub kõik läbi niipea, kui selle üles tõstad.

Samas ei taha sa kõike paksuks teha. Ainult raskest paberist album sulgub halvasti ja muutub kohmakaks. Minialbumi puhul kombineerid seega tugevad leheküljed õhema dekoratiivpaberiga, et voldid ja selg vastu peaksid.

Kui töötad lõikeplotteri või stantsimismasinaga, vaata, mida su masin välja kannatab. Väga paks paber ei lõiku alati puhtalt läbi. Ja vastupidi, väga õhuke paber võib peente kujundite juures rebeneda.

Õhuke paber ilma lainetuseta

Õhem paber kõverdub märjast liimist kiiremini. Kasuta seda siis võimalikult vähe ja jaota hästi laiali või vali rullis kahepoolne teip. Pane värskelt kleebitud leht paariks tunniks raamatuvirna alla, siis kuivab see siledaks.

Kui plaanid kasutada värvi, tinti ja vett, siis tavalisest mustrilisest paberist ei piisa. Selleks sobib akvarellpaber või mixed media paber, umbes 250–300 g/m².

Ühepoolne, kahepoolne ja läbivärvitud

Mustriline paber on trükitud kas ühele või mõlemale poolele. Ühepoolne on sageli veidi odavam ja lihtne: tead kohe, milline pool on tagakülg, kuhu liim läheb. Kahepoolsel paberil on mõlemal küljel erinev, omavahel sobiv muster. See on mugav, kui mõlemad pooled jäävad näha, näiteks klappide, ümbrikukeste, vimplite ja volditud kaartide puhul. Ja sul on sisuliselt kaks lehte ühes.

Kartongi puhul vaata, kas see on läbivärvitud, inglise keeles core dyed. Siis on paber läbinisti värviline. Tavalisel värvilisel kartongil on mõnikord valge südamik, mis tuleb nähtavale niipea, kui serva rebid, lihvid või kasutad reljeefkausta (embossing folder). Läbivärvitud paberil jääb värv ka servas samaks. Kui aga just seda kontrasti tahad, siis on valge südamikuga paber rebitud ja lihvitud servade jaoks ilus.

Paberikollektsioonid või üksikud lehed

Kollektsioon on ühe disainisarja paberid samade värvide ja stiiliga. Need sobivad omavahel, nii et ise ei pea nuputama. Neid saab osta plokina, kus lehed on ühest servast kokku liimitud, või komplektina üksikuid lehti ümbrises.

Selline plokk on ideaalne, kui alustad või tahad teha suure ühtse meeleoluga albumi. Oht on see, et sageli on seal paar lehte, mida sa kunagi ei kasuta. Seepärast ostavad kauem scrapbookinguga tegelenud sageli pigem üksikuid lehti, mis sobivad täpselt parasjagu käsil olevate fotodega. Lehe kohta on need kallimad, aga üle jääb vähem.

Hästi toimiv vahepealne lahendus: vali värvid oma fotode järgi, võta väike virn kolmes-neljas värvis, igast paar lehte, ning täienda valge, musta ja kraftvärvi ühevärvilise kartongiga. Valge saab alati otsa kiiremini, kui arvad.

Formaatidest: klassikaline mõõt on 30,5 × 30,5 cm (12 × 12 tolli). Plokid mõõtudega 15 × 15 cm (6 × 6 tolli) on toredad kaartide, mattide ja minialbumite jaoks, sest mustrid on väiksemalt trükitud. Milline albumiformaat sulle sobib, loed eraldi artiklist.

Kraft, vellum ja muu eriline paber

Kraftpaber on pruun, veidi kare paber, mida tunned pakkepaberist ja paberkottidest. Kartongina on see andestav alus: peaaegu iga värv ja muster sobib sellele. Pane tähele, et tagakülg on mõnikord teist tooni kui esikülg, ja vaata sildilt, kas see on happevaba, sest iga pruun paber seda pole.

Vellum on läbikumav paber, natuke nagu kalka. See loob foto või mustri peale pehme, uduse kihi ning sobib ilusti pealkirjadeks ja ümbrikukesteks. Keeruline on liimiga: see paistab läbi. Seepärast kleebi vellumit kohtadesse, kuhu tuleb peale midagi läbipaistmatut, või kinnita see brad’ide (dekoratiivsete splintidega), klambrite, õmblemise või riba washi teibiga.

Lisaks leiad:

• Sädelus- ja metallikpaberi väikesteks aktsentideks, näiteks pealkirja või kuupäeva taga oleva ringi jaoks. Suured pinnad muutuvad kiiresti liiga kirjuks.
• Reljeefse või tekstuuriga paberi, näiteks linase tekstuuri või väikeste täppidega. Ilus looduslike või vintage-lehekülgede jaoks, vähem sobiv peeneks templitööks.
• Sileda kartongi, mis sobib kõige paremini peenejooneliste templite ja kirjutamise jaoks.
• Akvarellpaberi kõige jaoks, kus on palju vett.

Meisterduspaber, mida lapsed koolis kasutavad, on odav, aga värvid pleekivad kiiresti. Albumi jaoks, mis peab kaua vastu pidama, pole see hea valik.

Kas odavast paberist piisab?

Mõnikord küll. Harjutamiseks, šabloonideks, esimeseks kaardiks või journal’iks, mida usinasti kasutad, sobib odav paber suurepäraselt. Julged sellega rohkem proovida ja alguses on see palju väärt.

Albumi puhul, mida tahad alles hoida, või kingituse puhul on lugu teine. Väga odavate komplektide tuntud puudused:

• Paber on õhuke ja lainetab liimi all.
• Trükk on udune või värvid kahvatud.
• Plokis on vaid üks-kaks lehte, mis sulle päriselt meeldivad.
• Sellel pole märgitud, kas see on happevaba, nii et sa ei tea, milline see aastate pärast välja näeb.

Katsu lehte, hoia seda valguse vastu ja vaata pakendilt kaalu. Tugev, teravalt trükitud leht soodsast komplektist võib olla täiesti sobiv, õhuke kui siidpaber leht kallist plokist mitte. Parem paar head lehte kui virn, mida sa kunagi ei kasuta.

Kui tahad paberit, mis su fotosid ei kahjusta, otsi sildilt märget happevaba ja ligniinivaba. Mida see täpselt tähendab ja millal see oluline on, loed eraldi artiklist.

Ise printimine

Võid osta ka digitaalset paberit ja selle ise välja printida. Vaata siis, mida su printer välja kannatab: paljudel koduprinteritel on kaalupiirang ja laserprinteri puhul tuleb tooner väga paksult paberilt mõnikord lahti. Proovi kõigepealt ühel lehel ja vali kõige teravama trüki jaoks sile paber. Loe ka litsentsi, sest iga kujundust ei tohi igal pool kasutada.

Nii alustad

Kui sul veel midagi pole, saad hakkama vähesega: virn valget kartongi umbes 200–250 g/m², natuke musta ja krafti ning üks plokk mustrilist paberit, mille värvid sobivad sinu meelest su fotodega. Sellega teed oma esimesed leheküljed ja märkad iseenesest, milline paber käes meeldib. See tunne on lõpuks parim teejuht.