Kihid ja sügavus sinu lehel

Pane foto otse paberilehele ja see lihtsalt lebab seal. Pane selle alla tükike teist paberit, lükka silt pooleldi selle alla ja tõsta üks lilleke kleepepadjaga üles, ning äkki on lehel sügavus. Sa peaaegu tahad seda puudutada. Selles ongi kihtide kogu saladus: mitte rohkem asju, vaid asjad, mis toetuvad üksteisele.

Miks kihid teevad lehe rikkamaks

Kihid annavad sinu fotole ankru. Foto, mis on otse taustal, hõljub. Kui selle all on paberiserv, teine leht, mis veidi välja ulatub, või riba, mis selle alt läbi jookseb, saab foto koha, kuhu ta kuulub.

Need juhivad ka pilku. Kuhu kõige rohkem kihte kokku tuleb, sinna vaatad kõigepealt. Seepärast ehitad need üles selle ümber, mida tahad näidata, tavaliselt peamise foto või pealkirja ümber.

Ja kihid jutustavad midagi. Tükike teekonna kaarti, tšekk, mis piilub pooleldi foto alt, äär vanaema laudlina pitsi: iga kiht lisab loole killukese. Lame leht võib olla imeilus, aga kihiline leht tundub nagu talletatud hetk.

Ehita suurest väikeseni

Lihtsaim viis kihte rahulikuna hoida on kindel järjekord. Paljud kogenud scrapbookijad teevad nii:

1. Taust: terve leht kartongi (tugevat ühevärvilist paberit) või mustrilist disainpaberit.
2. Paneel: väiksem tükk teist paberit, veidi viltu või otse, mis piiritleb lehe keskosa.
3. Matid: üks või kaks kihti paberit otse foto all, igaüks paar millimeetrit suurem.
4. Foto.
5. Väikesed asjad: sildid, kleebised, tükike paela, mõni sõna.

Liigu seega suurtelt pindadelt väikeste detailideni. Kes alustab vastupidi, toredatest pisiasjadest, jõuab sageli lehele, kus kõik karjub ühtviisi valjult.

Laota kõik esmalt lahtiselt, ilma liimita. Nihuta, keera, võta ära. Tee telefoniga pilt ja vaata seda: väikesel ekraanil näed kohe, kas leht on viltu või kuskilt liiga täis. Alles siis, kui kõik sobib, hakkad kleepima.

Mitu kihti on piisav?

Kindlat arvu pole, aga mõni rusikareegel aitab:

• Foto all piisab tavaliselt kahest või kolmest kihist. Rohkemaga saab raami asemel virn.
• Vali üks koht, kus kihid kokku tulevad. Teine, väiksem kobar lehe teisel küljel on lubatud, vastukaaluks.
• Mida rohkem fotosid, seda vähem kihte ja kaunistusi foto kohta.
• Jäta tühja ruumi. Just see rahu laseb kihte näha.

Kui kahtled, kas leht on valmis, peatu üks samm varem, kui plaanisid. Kihi lisada saab hiljem alati. Juba kinni oleva kihi eemaldamine on keeruline.

Vahtteip ja muud viisid asju tõsta

Vahtteip on kahepoolne kleeplint, mille vahel on õhuke vahukiht. Seda saab rullis ning eraldi ruutude või ringidena, mida sageli kutsutakse foam squares’iks, pop dots’iks või 3D-kleepsudeks. See, mida sellega tõstad, heidab alumisele kihile väikese varju. Just see annabki efekti.

Mõned viisid seda kasutada:

• Tõsta peamist fotot mõne ruuduga. Ära pane neid ainult nurkadesse, vaid ka üks või kaks keskele, muidu vajub foto läbi.
• Mitmekihilise stantsitud lille puhul pane vahutükk ainult ülemiste kroonlehtede alla. Siis eralduvad need alumisest kihist ja saad lamedast pildist päris lille.
• Pane väljalõigatud pealkiri vahtteibiga tumedama aluse peale. Vari teeb tähed kirjul taustal paremini loetavaks.
• Õhukeste, peente kujundite puhul võid panna kitsaid vahutükke laiemate osade alla. See on pisut nokitsemist, aga vari on seda väärt.

Vaheta kõrgusi. Leht, kus kõik on vahu peal ühekõrgusel, on sama lame kui leht üldse ilma vahuta. Kombineeri taustal lamedaid kleebiseid paksemate kleebiste või chipboard’iga (trükiga tugev papp) nende ees, ja sinu pealkiri saab iseenesest sügavuse.

Sügavust saab luua ka ilma vahuta:

• Liimi paber ainult keskelt. Servad jäävad lahti ja keerduvad veidi üles. See annab õhulise, pehme kihi.
• Painuta stantsitud lillede ja liblikate lehti ettevaatlikult üles üle sõrme või pastaka.
• Pane vellum (läbikumav paber) kihi alla või peale. Alumine kiht paistab ähmaselt läbi, mis jätab pehme ja sügava mulje.
• Lükka foto paari lillevarre ette. Siis tundub, nagu kasvaksid lilled selle taga.

Kuidas kihte korras hoida

Kihid muutuvad segaseks, kui neil puudub ühtsus. Seda aitab:

• Kasuta piiratud paletti, kaks või kolm värvi, mis sobivad fotoga. Vali värvid fotolt endalt.
• Kasuta sama tüüpi elementide jaoks sama paberit. Kõik südamed samas punases, kõik lehed samas rohelises. See annab rahu.
• Grupeeri. Kolm asja, mis kattuvad foto nurgas, loevad kui üks tervik. Samad kolm asja üle lehe laiali loevad kui lahtine segadus.
• Lase kaunistustel foto nurka veidi katta, siis kuuluvad need sellega kokku.
• Jälgi, et kõik oleks fotost väiksem. Kaunistus peab aitama, mitte konkureerima.
• Kui värvi ja kontrasti on juba palju, on lisasid vaja vähe.

Hoolitse ka aluseks oleva korra eest. Nähtamatu ruudustik, kus paneelide ja fotode servad jäävad samadele joontele, hoiab isegi täis lehe loetavana. Üks element võib seejärel olla viltu, näiteks silt või teibiriba. Just seetõttu, et kõik muu on otse, torkab see silma.

Tekstuur paberi, kanga ja reljeefiga

Sügavus ei seisne ainult kõrguses. Ka erinevad pinnad teevad lehe rikkamaks. Sile kareda kõrval, läikiv mati kõrval, paber kanga kõrval.

• Vaheta paberitüüpe: sile kartong, kraftpaber, pärlmutterpaber, vellum.
• Rebi servi. Suru metalljoonlaud paberile ja tõmba teise käega paberit mööda joonlauda üles. Kui tahad vabamat kuju, tõmba enne märja pintsliga joon; seal rebeneb paber kergemini.
• Tee servad kääride või liivapaberiga karedaks ja hõõru neile veidi tinti. Proovi kõigepealt jäägitüki peal.
• Kasuta kangast: paelariba, džuuti, pitsi, puuvillatükki, nööpi.
• Embossing annab reljeefi paberisse endasse. Embossingkaustaga (mustriga vorm) vajutad kartongilehte struktuuri, ilma et see palju paksemaks muutuks.
• Õmblusmasinaga õmblus ümber paneeli hoiab kihti paigal ja lisab tekstuuri.
• Valged värvipritsmed või veidi tinti mitme kihi peal seovad need omavahel kokku.

Lõika vahel ka disainpaberist mõni kujund välja ja pane see eraldi kihina tagasi. Lillede väljalõikamine mustrilt (seda nimetatakse fussy cutting’uks) on odav viis jääke kasutada ja annab kohe lisakihi.

Sügavus ilma et album liiga paksuks muutuks

Iga kiht võtab albumis ruumi. Paar lehte paksude kaunistustega ja album jääb kiiresti laiali või ümbrised kisuvad viltu. Nii hoiad selle kontrolli all:

• Hoia kõige paksemad kihid albumi seljast eemal. Seal hakkab kõigepealt pigistama.
• Kasuta vahtteipi peamiselt ühe või kahe asja jaoks lehe kohta, mitte kõige jaoks.
• Vali õhukesed sügavuse loomise viisid: ainult keskelt kinnitatud paber, vellum, embossing, rebitud servad. Need annavad palju efekti peaaegu ilma paksuseta.
• Pane paks leht rahuliku, lamedama lehe kõrvale. See on hea nii silmale kui ka albumile.
• Vaheldumisi pane palju reljeefiga lehed ja reljeefita lehed või nihuta paksud kohad nii, et suletud albumis need üksteise peale ei jääks.
• Lahtise seljaga album, näiteks kruvialbum või rõngaskaust, annab rohkem ruumi kui kõvasti köidetud raamat.

Hoia paksu, palju reljeefiga albumit pigem pikali kui püsti, oma karbis või riiulil, ja ära pane sellele midagi rasket. Siis jäävad su tõstetud kihid ka päriselt tõstetuks.

Alusta ühest fotost

Kui tahad proovida, võta leht ühe fotoga. Pane selle alla paneel ja matt, tõsta fotot mõnest kohast ja pane ühte nurka väike grupp kolmest asjast. Vaata, mida see teeb. Enne kui arugi saad, vaatad paberijääke teisiti: mitte kui prügi, vaid kui oma järgmist kihti.