Sisu juurde
Kõik artiklid
Tehnikad · 5 min lugemist

Fotode passepartoutimine ja kärpimine nii, et hiljem ei kahetse

Kitsas paberiäär foto taga ja paar sentimeetrit vähem taevast selle kohal. Nii kärbid ja raamid fotot, et see päriselt silma paistaks, ning nii saad teada, mida on parem terveks jätta.

Neli lehte kraftpaberit joonlauaga paberilõikuri kõrval valgel laual
Foto: PNW Production · Pexels

Kui paned foto otse mustrilisele paberile, kaob see vahel poolenisti tausta sisse. Kui paned selle alla kõigepealt tüki ühevärvilist paberit, mis on veidi suurem, tuleb foto järsku esile. Seda paberitükki nimetatakse matiks. See on üks esimesi asju, mida scrapbookijad õpivad, ja üks neid, mida nad hiljem enam kunagi ära ei jäta.

Mis on matt ja miks seda kasutada?

Matt tähendab, et kleebid foto paberitükile, mis on fotost veidi suurem. Ümberringi jääb näha kitsas äär, nagu passepartout pildiraamis.

See äär teeb korraga mitut asja:

  • See eraldab foto kirjust taustast, nii et pilk ei libise sellest üle.
  • See teeb ühest fotost lehekülje keskpunkti.
  • See võib korrata fotos olevat värvi ja nii foto ja paberi omavahel siduda.
  • See lisab ühe kihi sügavust, eriti kui paned matiga foto vahtteibile.

Kui tahad rohkem rõhku, tee topeltmatt: matiga foto läheb veel suuremale paberitükile, sageli teist värvi. Ka kolm kihti on võimalik, aga hoia see oma kõige tähtsama foto jaoks. Kui igal fotol on kolmekordne matt, ei paista enam miski silma.

Kui lai peaks äär olema?

Õiget või valet laiust pole, aga mulje on erinev.

  • Kitsas 2–3 mm äär on peen ja rahulik. See eraldab foto taustast, ilma et ise silma paistaks.
  • Umbes 5 mm äär on selgelt näha ja annab kindla raami.
  • Lai, 1 cm või laiem äär mõjub pehmemalt ja vanaaegsemalt, nagu väike pildiraam. Sinna jääb ka ruumi, et kirjutada kuupäev või paar sõna.

Arvutus on lihtne, aga läheb tihti viltu: äär on näha kahel pool. Kui tahad ümberringi 3 mm, on matt 6 mm laiem ja 6 mm kõrgem kui foto. 10 × 15 cm foto saab seega 10,6 × 15,6 cm mati. 5 mm ääre jaoks liida juurde 1 cm.

Topeltmatiga käib see samamoodi. Tee teine äär tavaliselt veidi laiem või hoopis palju kitsam kui esimene, siis näeb see välja nagu teadlik valik. Kaks täpselt ühelaiust äärt mõjuvad kiiresti jäigalt.

Klassikaline nipp on teha alumine äär ülejäänud kolmest veidi laiem. Siis ei näi foto optiliselt alla vajuvat ja sul on ruumi lühikese allkirja jaoks.

Kui kahtled, pane foto lahtiselt paarile eri suurusega paberitükile ja vaata, mis tundub kõige parem. Alles siis hakka lõikama.

Mis värvi matt valida?

Kõige lihtsam on võtta värv fotost endast. Sinu lapse sinine jope, metsa roheline, päikesevarju punane. Selles värvis matt toob detaili uuesti esile ja seob foto ülejäänud leheküljega.

Lisaks on kolm värvi, mis sobivad peaaegu alati:

  • Valge annab rahu ja värskust. See meenutab vanaaegse fotoprindi valget äärt.
  • Must või väga tume annab kõige rohkem kontrasti ja paneb foto värvid tugevamalt kõnelema.
  • Kraftpaber, see pruun pakkepaber, on soe ja neutraalne ning sobib peaaegu kõigega.

Kui tahad, et foto taustast eralduks, vali matt, mis on all olevast paberist selgelt erinev. Taustaga peaaegu sama tooni matt kaob ära ega lisa suurt midagi.

Matt ei pea olema ühevärviline. Sobib ka rahulik mustriline paber, pitsiline paberlinik (doily), rebitud tükk pruuni paberit või isegi riidetükk. Piirdu siis aga ühe kirju kihiga. Kirju matt kirju foto all kirjul taustal muutub mõistatuseks.

Enne valimist pane foto alla lahtiselt eri värve. Vahet näed alles siis, kui see sinu ees on.

Kärpimine: mida ära lõigata ja mida mitte?

Kärpimine aitab fotost kõige olulisema esile tuua. Tükk tühja taevast, prügikast servas, võõras jalg, mis kaadrisse ulatub: lõika see ära ja foto muutub tugevamaks.

Paar küsimust, mida endalt küsida:

  • Millest see foto räägib? Lõika nii, et see oleks tähelepanu keskmes.
  • Mis segab? Prahised servad, poolenisti ära lõigatud inimesed, eredad laigud.
  • Mis räägib midagi? Vanaisa elutoa tapeet, tolleaegne auto, kohanimesilt. Just need taustad on kahekümne aasta pärast sageli kõige ilusam osa. Jäta need alles.

Lõika pigem liiga vähe kui liiga palju. Mis on ära lõigatud, seda tagasi ei saa.

Et näha, kuidas üks kärbe mõjub, lõika papist kaks L-kujulist nurka. Aseta need fotole ja nihuta, kuni leiad kärpe, mis tundub hea. Seejärel tõmba pliiatsiga väga kergelt mööda siseserva joon või mõõda see üles.

Sirgete joonte jaoks on kõige mugavam paberilõikur. Ka lõikenoa ja metalljoonlauaga lõikematil saab hakkama. Kääridega saab samuti, aga täiesti sirget serva on raskem saada. Kleebi foto eelistatult happevaba kahepoolse teibi või fotonurkadega; sellest loe lähemalt liimi käsitlevast artiklist.

Kas lõigata originaalfotosid või koopiaid?

Siin on kogenud scrapbookijad ühel meelel: ära lõika originaali, mida ei saa asendada.

Vanad fotod sinu vanematelt või vanavanematelt, ainus foto majast, mida enam ei ole, foto, mille negatiiv on ammu kadunud: need jäta terveks. Skanni need või lase skannida ja scrapbooki skaneeringu väljatrükiga. Originaal hoia eraldi ja turvaliselt.

Fotodega, mis sul endal digitaalselt olemas on, on lihtsam. Neid saab alati uuesti välja trükkida. Veel mugavam on kärpida juba printimisel ja valida suurus, mis sinu lehele sobib. Siis pole kääridega enam midagi teha vaja.

Kiirfotosid, näiteks polaroide, on parem mitte läbi lõigata. Selline foto koosneb mitmest kihist ja servas on ilmutusvedeliku jääke. Lõikamisel võivad kihid lahti tulla või vedelik välja valguda. Kui tahad sellele siiski teistsugust kuju, skanni foto ja tööta väljatrükiga.

Fotode lõikamine kujunditeks

Ringiks, südameks või mööda lapse kontuuri lõigatud foto võib teha lehe mänguliseks. Oli aeg, mil peaaegu kõik tegid seda, ja paljud scrapbookijad vaatavad nüüd veidi kahetsusega albumeid, mis on täis väljalõigatud peakesi ilma taustata.

Kui tahad seda teha, aitavad need reeglid:

  • Tee seda ainult väljatrükkide või koopiatega, mitte kunagi originaalidega.
  • Vali foto, mille taust ei lisa tõesti midagi.
  • Piirdu ühe kujundfotoga lehe kohta tavaliste ristkülikukujuliste fotode kõrval. Siis paistab see silma ja ülejäänu jääb rahulikuks.
  • Ring või ovaal sobib peaaegu alati. Keerulised kujundid, näiteks tähed, söövad fotost palju ära.
  • Kui lõikad mööda kujundit (seda nimetatakse ka siluetilõikamiseks), jäta kitsas valge äär. See näeb korralikum välja ja ei lase juustel ega sõrmedel poolenisti kaduda.

Riskivaba alternatiiv: lõika kujund välja matist, mitte fotost. Ristkülikukujulise foto peale pandud ümmargune aken paberilehes annab sama efekti ja foto jääb terveks.

Alusta ühest fotost

Võta oma lemmikfoto möödunud kuust. Lõika segavad asjad ära, pane foto kolmele eri paberitükile ja vali värv, mis toob fotost kõige rohkem esile. Kleebi see paari millimeetri laiuse äärega. See üks kitsas äär teeb rohkem, kui arvad.

Küsimused selle teema kohta

Kui lai peaks foto mati äär olema?

Kitsas 2–3 mm äär on rahulik, 5 mm annab selge raami ning 1 cm või laiem mõjub pehmemalt ja vanaaegsemalt. Arvesta äärt kaks korda: 3 mm ääre jaoks ümberringi on matt 6 mm laiem ja 6 mm kõrgem kui foto.

Mis värvi matt fotole valida?

Võta värv fotost endast või vali rahulikuks aluseks valge, must või kraftpaber. Vali matt, mis on all olevast paberist selgelt erinev, muidu kaob see ära.

Kas fotot tohib scrapbooki jaoks kärpida?

Jah, kui töötad väljatrüki või koopiaga. Lõika ära see, mis segab, aga jäta alles see, mis lugu jutustab, näiteks silt või tolleaegne tapeet. Ära kunagi lõika originaali, mida ei saa asendada.

Miks panna foto alla matt?

Matt eraldab foto kirjust taustast, teeb sellest keskpunkti ja võib korrata fotos olevat värvi. Vahtteibil annab see ka lisasügavust.

Loe veel