Kuidas alustada digitaalse scrapbookinguga

Digitaalne scrapbooking on kleepimine ilma liimita. Paned paberi, fotod ja kaunistused üksteise peale, ainult et seda teed ekraanil. Palju sul selleks vaja ei lähe: seadet, kihtidega töötavat programmi, paari digitaalset paberit ja oma fotosid.

Mis on digitaalne scrapbooking

Digitaalne lehekülg koosneb kihtidest, täpselt nagu paberist lehekülg. Kõige all on taustapaber, selle peal on fotod, siis kaunistused, tekst ja pealkiri. Iga kihti saad eraldi liigutada, pöörata, suuremaks või väiksemaks teha või uuesti kustutada.

Suurim erinevus paberist on see, et miski pole lõplik. Vale lõike võtad ühe klikiga tagasi. Sa ei pea ette otsustama, kui suured su fotod tulevad, ja ilus paber ei saa kunagi otsa. Ka lemmiktähestiku tähed ei saa kunagi otsa.

Teisalt ei ole paber sul käes. Pole papi lõhna ega paberijuppide hunnikut laual. Pead ka programmi tundma õppima ja esimesed nädalad võivad tunduda veidi kohmakad. Kui sa käegakatsutavat igatsed, saad hiljem alati digitaalset ja paberit kombineerida.

Komplektid, paberid ja elemendid

Digitaalse lehekülje paned kokku valmisosadest. Neid müüakse või jagatakse tavaliselt komplektidena (kit): teema või aastaaja ümber koostatud kogum, mille värvid sobivad omavahel.

Komplektis on tavaliselt:

• Paberid. Taustad JPG-failidena, enamasti mõõdus 30,5 × 30,5 cm (12 × 12 tolli) ja 300 pikslit tolli kohta. See teeb kokku 3600 × 3600 pikslit.
• Elemendid. Embellishment’ide ehk lehele pandavate kaunistuste digitaalne versioon: lillekesed, sildid, paelad, nööbid või kirjaklambrid. Need on läbipaistva taustaga PNG-failid, nii et näha on ainult ese ise.
• Tähestikud. Üksikud tähed piltidena, mida paned lehele samamoodi nagu elemente. See on midagi muud kui font, mille installid arvutisse ja millega lihtsalt trükid.
• Journaling-kaardid ja word art. Kaardikesed, millele kirjutada, ning lühikesed tekstid või sõnad piltidena.

Lisaks on olemas mallid (template) ja quick page’id. Mall on lehekülje paigutus, kus on alad fotode, paberi ja teksti jaoks, tavaliselt kihtidega failina (PSD, TIFF või PNG). Sina täidad need alad oma fotode ja vabalt valitud komplektiga. Quick page on valmis lehekülg aukudega, mille taha paned ainult oma fotod. See käib mõne minutiga, aga kuna see on üks lame pilt, saad selles vähe muuta.

Paljud disainerid jagavad komplekte ja malle tasuta. See on hea viis avastada, milline stiil sulle sobib, enne kui midagi ostad. Loe aga kasutustingimusi. Tihti tohib komplekti kasutada ainult oma lehekülgede jaoks, disainer palub mainida oma nime ja faile endid ei tohi kunagi edasi saata. Kui keegi soovib sama komplekti, näita talle kohta, kust selle leidsid.

Telefon, tablet või arvuti

Arvutis on sul kõige rohkem ruumi ja kontrolli, eriti kui töötad paljude kihtidega mallidega. Kihtidega programme on nii tasuta kui ka tasulisi. GIMP ja otse brauseris töötav Photopea on tasuta saadaval. Tasulised programmid, nagu Photoshop Elements, mis on populaarne algajate programm, ja Photoshop pakuvad rohkem võimalusi, aga alustamiseks pole neid vaja. Ostes vaata, mida litsents sisaldab.

Tabletis läheb see üllatavalt hästi, eriti pliiatsiga. Canva töötab brauseris ja äpina ning sellel on mallid, kuhu saad oma fotod lohistada. Telefonis saab ka, aga väike ekraan teeb täpse töö keeruliseks. Quick page’i või lihtsa paigutuse jaoks pole see probleem.

Vali kõigepealt programm ja otsi siis õpetusi. Igal programmil on oma menüüd ja kiirklahvid. Paar lühikest põhitõdesid tutvustavat videot, julgelt mitu korda vaadatuna, säästavad sind pikast otsimisest.

Kas digitaalne on odavam ja kiirem

Tihti küll, paari reservatsiooniga. Sa ei osta liimi, otsa saavat paberit ega tähekleepse, kust samad tähed alati otsa saavad. Komplekti saad kasutada lõputult ning tasuta programmide ja tasuta komplektidega saad alustada ilma kuludeta. Aga niipea kui tahad printida, maksad tindi, fotopaberi, printimisteenuse või fotoraamatu eest. Ja ka digitaalne varu kasvab kiiremini, kui arvad.

Kiirem on see kindlasti siis, kui oled programmi selgeks saanud. Sa ei otsi enam paberihunnikutest ja väikese vea parandad kohe. Esimesed leheküljed võtavad küll aega. Arvesta, et liigutad asju, viskad ära ja alustad uuesti. See käib asja juurde ja iga korraga läheb lihtsamaks.

Sinu esimene lehekülg samm-sammult

Alusta väikselt: üks kuni kolm fotot ja üks mall.

1. Pane oma fotod ühte kausta. Paberfotod skanni 300 dpi juures, et neid saaks hiljem hästi printida.
2. Kui tahad kirjutada rohkem kui paar lauset, trüki tekst kõigepealt valmis. Siis tead, kui palju ruumi sul vaja on.
3. Vali mall, kus on sama palju fotoalasid kui sul fotosid, ja arvesta teksti lisafotona.
4. Ava mall. Kui alustad meelsamini tühjalt lehelt, loo uus dokument mõõdus 30,5 × 30,5 cm ja 300 pikslit tolli kohta. Kui tahad kodus printida, on 20 × 20 cm (8 × 8 tolli) praktilisem.
5. Pane taustapaber kõige alumiseks kihiks.
6. Aseta foto otse fotoala kohale ja tee sellest clipping mask (Photoshopis kannab see nime lõikemask). Siis jääb foto täpselt ala kuju sisse ja saad seda seal veel liigutada.
7. Kui foto on liiga suur või väike, skaleeri seda nurgast, et proportsioonid jääksid samaks. Paljudes programmides hoiad selleks all Shift-klahvi, aga muu hulgas Photoshopi uuemates versioonides jäävad proportsioonid ise samaks ja Shift hoopis vabastab need. Kui foto venib viltu, proovi vastupidist.
8. Lisa elemendid, tekst ja pealkiri. Mugav järjekord alt üles on paber, fotod, raamid, elemendid, tekst ja pealkiri.

Salvesta vahepeal tihti, sest programm võib kokku joosta.

Varjud, mis näevad ehtsad välja

Ilma varjuta näeb digitaalne lehekülg lame välja, nagu oleks kõik ekraanile maalitud. Väikese langeva varjuga (drop shadow) iga kihi all tundub, nagu lebaks päris paber paberi peal.

Vaikeseaded on enamasti liiga tugevad. Hoia vari eseme lähedal. 300 piksli juures tolli kohta on paberilehe või foto puhul sobiv kaugus umbes 2 pikslit ning kõrgemal olevate asjade, näiteks lille või chipboard’i (paksu papi) tüki puhul 5–7 pikslit. Lase kõigil varjudel langeda samale poole, nagu tuleks valgus ühest aknast. Veidi väiksema läbipaistmatusega muutub vari pehmemaks ja loomulikumaks.

Kui sul on raske seda ise õigeks saada, leiab valmis varjustiile. Need paned kihile ühe klikiga.

Väikesed nipid ja levinud vead

• Ära kustuta kihti, vaid lülita see välja. Kihtide paneelis olevast silmast piisab, siis saad selle hiljem tagasi tuua.
• Seo omavahel kokku kuuluvad kihid, näiteks foto ja selle raam. Siis liigutad neid korraga.
• Lohista elemendid otse kihtide paneeli, sinna, kuhu need peavad minema. See säästab palju edasi-tagasi nihutamist.
• Kui muudad fotot, salvesta see uue nime all. Nii ei kirjuta sa kunagi originaali üle.
• Mall pole seadus. Liiguta, pööra ja kustuta alasid või laena mõni teisest mallist.
• Sotsiaalmeedia fotod on tugevalt kokku pakitud. Väikeselt printida tavaliselt veel saab, suurelt mitte. Küsi ka alati, kas tohid fotot kasutada.
• Liiga paljude elementide kleepimine, sest see ei maksa ju midagi, on klassika. Vähem toimib siin sama hästi kui paberil.

Mida valmis leheküljega teha

Hoia iga lehekülg alles kahes versioonis. Esimene on kõigi kihtidega tööfail, et saaksid hiljem veel midagi muuta. Teine on lame JPG mõõdus 3600 × 3600 pikslit kõrgeimas kvaliteedis, printimiseks või jagamiseks. Pane kõik oma leheküljed ühte kindlasse kausta.

Selle JPG-ga saad teha mitut moodi:

• Prindi üksikud leheküljed ja libista need tavalisse albumisse, soovi korral paberlehekülgede vahele. Kuna need on lamedad, mahub neid rohkem.
• Lase teha fotoraamat. See on õhuke ja kergesti hoitav, aga tee raamat enne täiesti valmis, sest vea parandamine tähendab uut trükki.
• Jaga lehekülge digitaalselt perega või lase sel digitaalses pildiraamis vahelduda.
• Prindi ja kaunista edasi päris nööpide, paela või washi tape’iga. Siis scrapid hübriidselt.

Valesti teha ei saa. Alusta ühest leheküljest fotodega, mis on sulle kallid, ja lepi sellega, et esimene ei tule veel päris sujuvalt. Kolmandaks oskad juba.