Kuidas kinnikleepunud fotosid vanast albumist ohutult lahti saada

Lehitsed vanaisa albumit ja tahad sealt välja võtta selle ühe foto, kus ta on veel poisike, et see raami panna või sellest koopia teha lasta. Tõmbad ettevaatlikult nurgast ja tunned kohe vastupanu. Jää seal pidama. Mõne lihtsa abivahendi ja eelkõige kannatlikkusega saad paljud fotod terveks lahti, aga tõmbamine pole kunagi õige viis.

Kõigepealt tee leheküljest pilt

Enne kui midagi lahti võtad, skanni või pildista kogu lehekülg. Siis tead hiljem täpselt, kuidas kõik paiknes, millised fotod kokku kuulusid ja mis nende juurde oli kirjutatud. Ja kui peaks midagi viltu minema, on sul vähemalt hea pilt fotost sellisena, nagu see oli.

Kirjuta üles ka see, mis foto ümber leheküljel on. Valge pliiatsiga musta papi peale kirjutatud nimi või aastaarv kuulub selle foto juurde ja see teave läheb kaduma, kui foto on lahtiselt laual.

Kas see peab üldse lahti tulema?

Aus vastus on: sageli mitte. Album on midagi enamat kui fotode kogum. Järjekord, pildiallkirjad ja koostaja valikud jutustavad samuti lugu. Seepärast jätavad muuseumid ja arhiivid vanad albumid ja scrapbook'id enamasti terveks ning töötavad koopiatega.

Kui tahad fotot suurendada, jagada või uude scrapbook'i panna, piisab peaaegu alati heast skannist. Selle saad välja printida ja kasutada nii mitu korda, kui soovid, samal ajal kui originaal jääb turvaliselt oma kohale.

Lahtivõtmiseks on siiski ka häid põhjusi:

• Album laguneb ja leheküljed muutuvad aina hapramaks.
• Fotod on isekleepuvas albumis ja hakkavad värvi muutma.
• Tagaküljel võib olla midagi, mida tahaksid lugeda.
• Foto on viltu või pooleldi lahti ja saab iga lehitsemisega rohkem kahjustada.

Kui kahtled, jäta see paika. Mida täna lahti ei võta, saad alati hiljem teha.

Hambaniit, spaatel ja kannatlikkus

Fotode jaoks, mis on liimi, kleeplindi või vanade kleebitavate nurkadega paberi või papi külge kinnitatud, on vaja vähe:

• Vahatamata lame hambaniit.
• Õhuke sile spaatel. Ideaalne on mikrospaatel, nagu restauraatorid kasutavad; sobib ka lame voltimisluu või õhuke paletinuga. Mitte terav nuga.
• Puhtad kuivad käed. Puuduta pilti nii vähe kui võimalik, sest sõrmede rasv ja niiskus jätavad jälgi.

Alusta nurgast, kus foto on juba veidi lahti. Libista hambaniit selle taha, hoia seda mõlemast otsast pingul ja liiguta seda õrna saagiva liigutusega foto all edasi. Tööta väikeste lõikude kaupa ja ära tõsta fotot üles; lase hambaniidil töö ära teha.

Kui see ei õnnestu, libista spaatel väga lamedalt serva alla ja liigu millimeeter haaval edasi. Kui tunned, et foto paindub või tagakülje paber tuleb kaasa, jätka mujalt või lõpeta.

Võta aega. Foto, mis kümne minuti pärast ikka kinni on, on kinni ka homme. Rahulik töö hoiab ära suurema osa kahjustustest.

Kile all olevad fotod

Kõige keerulisemad on seitsmeküm­nendate ja kaheksakümnendate isekleepuvad albumid, mida kutsutakse ka magnetalbumiteks. Fotod on seal liimiribadega papil ja nende peal on kilelehe. Aastate jooksul on see liim sageli kollaseks ja kõvaks muutunud või hoopis kleepuvaks jäänud ning kile võib samuti foto külge kinni jääda.

Nii toimid:

1. Tõmba kileleht aeglaselt tagasi, seljast väliskülje poole. Kui see käib raskelt või kleepub foto külge, peatu selle foto juures.
2. Proovi hambaniit foto alt läbi tõmmata, ühest nurgast vastasküljele.
3. Kui liim järele ei anna, võid papi tagakülge väga lühidalt ja ettevaatlikult föön madalaimal astmel soojendada. Leige liim laseb mõnikord kergemini lahti. Hoia fööni eemal, ära soojenda foto esikülge ja kui kahtled, jäta see samm parem vahele.
4. Ära kasuta fotol endal lahusteid. Hobikasutuseks on olemas liimieemaldusvahendeid, kuid need on mõeldud paberile ja võivad foto pildikihti kahjustada. Ära kunagi katseta neid fotol, mis on sulle kallis.

Kui foto on päriselt kinni nagu müür, on targem see paika jätta. Skanni lehekülg ilma kileta, kui see on lahti, või kilega, kui teisiti ei saa. Seejärel võta lehekülg albumist välja ja hoia seda lamedalt ja eraldi. Parem hea skann kinni olevast fotost kui rebenenud foto.

Vanad ajaleheväljalõiked

Väljalõiked on fotodest haavatavamad. Ajalehepaberis on palju ligniini, puidust pärit ainet, ja seetõttu muutub see happeliseks, kollaseks ja rabedaks. Mõnikord murdub see juba üles tõstes. Lisaks võib see värvida seda, mis tema kõrval on, nii et näed pruune plekke fotodel, mis olid aastaid selle vastas.

Seepärast kehtib väljalõigete puhul veelgi rohkem: jäta need parem paika ja tee skann või koopia. Kui tahad sisu säilitada, on koopia happevabal paberil sageli vastupidavam kui originaal.

Kui väljalõige peab siiski lahti tulema, näiteks sellepärast, et see värvib fotot, kasuta spaatlit ja mitte kunagi hambaniiti, mis lõikab õhukesest paberist läbi. Toeta väljalõiget lahtivõtmise ajal paberilehega ja pane see kohe lamedalt kausta. Edaspidi ära hoia väljalõikeid otse fotode vastas.

Millal lõpetada?

Lõpeta kohe, kui märkad midagi järgmistest:

• Foto tagakülje paber jääb lehekülje külge.
• Foto hakkab rulluma või murduma.
• Pildikihist tuleb helbeid lahti.
• Lehekülg ise rebeneb või pudeneb.
• Sa ärritud või hakkad kiirustama.

Viimane pole nali. Enamik kahjustusi tekib päris lõpus, kui oled peaaegu valmis ja tõmbad siiski korraks.

Kui tegu on tõeliselt asendamatu fotoga, suure ajaloolise väärtusega albumiga või veekahjustusega fotodega, küsi nõu paberi- ja fotorestauraatorilt. Tal on tööriistad ja teadmised, millega kodus ei saa võistelda, ning ta oskab hinnata ka seda, kas lahtivõtmine on üldse mõistlik.

Kui foto siiski rebeneb

Seda juhtub ka kõige ettevaatlikuma scrapperiga. Ära paanitse ja ära hakka kleepima.

• Ära kasuta kleeplinti, ka mitte nn nähtamatut kleeplinti. See muudab värvi, jätab liimi maha ja võib eemaldamisel pildikihi kaasa tõmmata.
• Ära lamineeri fotot.
• Pane kõik tükid kokku, pildipool üleval, happevabasse paberümbrikusse või polüpropüleenist, polüetüleenist või polüestrist taskusse.
• Skanni tükid nii kiiresti kui võimalik, kõrvuti ja võimalikult täpselt üksteise vastu asetatult. Fototöötlusega saad rebendi seejärel sageli peaaegu nähtamatuks muuta.

Parandatud skanni prindid välja albumi või raami jaoks. Rebenenud originaali hoiad lamedalt ja eraldi. Restauraator saab selle hiljem soovi korral professionaalselt parandada.

Pärast seda

Hoia lahti võetud fotosid lamedalt, happevabades ümbrikutes või polüpropüleenist, polüetüleenist või polüestrist taskutes, ja kirjuta juurde, millisest albumist ja millise lehekülje pealt need pärit on. Kui tahad need uuesti albumisse panna, kasuta liimi asemel fotonurki. Siis ei pea keegi neid enam kunagi hambaniidiga lahti võtma.