Mixed media ja gesso: nii alustad värvi, pasta ja kihtidega

Värv scrapbooki lehel tundub esimesel korral põnev. Paber läheb lainesse, värv imendub ära või muutub kõik poriseks. Mõne põhireegliga gesso, kihtide ja paberi kohta läheb kõik palju rahulikumalt ja jääb ennekõike lõbusaks.

Mis on mixed media

Mixed media tähendab sõna-sõnalt segatud materjale. Ühel lehel ühendad asju, mida tavaliselt kasutatakse eraldi: värvi, tinti, paberit, templeid, šabloone, pliiatsit, tekstuuripastat ja vahel ka leitud asjakesi nagu riie, papp või pits.

Scrapbookides ja journalites kasutavad scrapperid seda sageli kahel moel. Mõnikord on kogu leht maalitud taust, millele tuleb foto või tekst. Mõnikord on see väike aktsent, näiteks tekstuurilaik foto taga või mõned pritsmed pealkirja ümber. Mõlemad on mixed media ja mõlema jaoks on vaja sama alust.

Kõike ei pea korraga ostma. Purk gessot, kaks-kolm tuubi akrüülvärvi, purgike tekstuuripastat, šabloon ja pihustipudel veega viivad sind juba väga kaugele.

Mida gesso teeb

Gesso on aluskiht, omamoodi krunt paberile. See on paks, kreemjas värv, mis kuivab kergelt karedaks ja mattkihiks. Seda on valget, musta ja läbipaistvat.

Gesso teeb kolme asja:

• See muudab paberi vähem imavaks. Värv ei imbu siis kohe kiududesse, vaid jääb pinnale, seguneb paremini ja hoiab oma värvi.
• See annab värvile, pastale ja tindile pidet. Kihid püsivad paremini.
• See katab. Õhuke kiht valget gessot kirju tausta või trükitud lehe peal summutab värve, nii et see, mida pärast peale paned, paistab rohkem silma.

Viimane on ka sinu päästerõngas. Kui leht ei meeldi, kata see gessokihiga ja alusta uuesti. See, mis all oli, kumab vahel veidi läbi, ja just see annab tihti sügavust.

Alati ei pea kogu lehte katma. Paljud scrapperid kannavad gessot pintsli või vana pangakaardiga peale ebaühtlaselt, nii et paberitükid jäävad näha. Ka papil, chipboardil või puitpinnal on gessokiht hea algus.

Gessot saad ka ise teha, näiteks segades valget akrüülvärvi valge hobiliimi, talgipulbri ja veega. Retseptid erinevad ja tulemus ei ole kunagi päris sama mis poest ostetud gesso, nii et proovi seda enne paberijäägil. Ole talgipulbriga ettevaatlik, et sa tolmu sisse ei hingaks. Sega, kuni tükke enam pole, ja hoia kaanega purgis, muidu kuivab see ära. Musta värviga saad musta gesso.

Akrüülvärv, spreid ja tekstuuripasta

Akrüülvärv koosneb pigmendist plastsideaines. Niipea kui vesi aurustub, tekib tahke, veekindel kiht. See teeb selle kihtide jaoks ideaalseks: pärast kuivamist saad selle peal edasi töötada, ilma et alumine kiht lahustuks. Miinus on see, et värv kuivab kiiresti, ka pintslil. Pese pintsel seega kohe ära.

Veega lahjendatult muutub akrüülvärv läbipaistvaks nagu loor. Lahjendamata katab see. Kui tahad kauem märg-märjale töötada, aitab aeglusti (retarder) või niiske palett.

Spreid on vedelad tindid või värvid pihustipudelis. On selliseid, mis reageerivad ka pärast kuivamist veele, näiteks tuntud Distressi spreid, ja selliseid, mis kuivavad püsivaks. Esimestega on tore mängida: pihustad, lisad vett ja lased värvidel üksteisesse voolata. Kasuta neid säästlikult, sest nende värv on väga tugev.

Tekstuuripasta (texture paste), mida nimetatakse ka struktuuri- või modelleerimispastaks, on paks pasta, mida kantakse peale paletinoa või spaatliga, sageli läbi šablooni. Pärast kuivamist on sul kõrgendatud muster. Mõned nipid:

• Kinnita šabloon teibitükiga. Siis see ei libise ja pasta ei valgu alla.
• Ära silu pastat siledaks. Ebaühtlane kiht annab rohkem reljeefi.
• Kui tahad värvilist tekstuuri, sega pasta sisse veidi akrüülvärvi. Hoia segu tihke; liiga vedela värviga vajub see kokku.
• Pese šabloon ja spaatel kohe puhtaks, enne kui pasta neil kõvaks läheb.

Embossing paste'i kasutad samamoodi. Pastat pole kodus? Liimi kortsutatud siidpaber valge hobiliimiga lehele ja värvi üle. Ka see annab ilusa, ebaühtlase struktuuri.

Kihtide järjekord

Kindlat seadust ei ole, aga kindel järjekord hoiab ära palju jama. Tööta umbes nii: lamedast ja märjast kõrge ja kuivani.

1. Liimi kõigepealt paber, pits või muud lamedad tükid, mis peavad taustaga sulanduma. Mis sa nüüd liimid, see värvitakse hiljem koos üle.
2. Kanna peale gessokiht, kas kogu lehele või vabade kohtadega. Lase kuivada.
3. Kanna peale tekstuuripasta, läbi šablooni või vabalt spaatliga. Lase sel korralikult läbi kuivada; paksu kihi puhul võib see sõltuvalt margist võtta tunde.
4. Lisa värvi lahjendatud akrüüli, spreide või tindiga. Alusta heledast ja liigu tumedama poole.
5. Soovi korral võta niiske lapi või niisutatud salvrätikuga veidi värvi ära. Pasta kõrgematel osadel tuleb siis valge uuesti nähtavale.
6. Too reljeef esile kuiva pintsliga: väga vähe värvi peaaegu kuival pintslil, kergelt üle kõrgemate osade. Ilusti sobib valge, kuldne või kontrastne värv.
7. Viimistle pritsmete, templite, teksti ja soovi korral foto või embellishmentsidega (kaunistused nagu kleebised, lillekesed või nööbid).

Embellishmentsid, mille liimid alles lõpus, eristuvad maalitud taustast. Kui liimid need varem ja värvid üle, sulanduvad need taustaga. Mõlemad sobivad, see on valiku küsimus.

Kui kahtled kompositsioonis, laota kõik kuivalt paika ja tee foto. Nihuta, tee veel üks foto ja võrdle. Või mine korraks eemale ja vaata mõne tunni pärast uuesti.

Millisel paberil saab märgalt töötada

Õhuke paber läheb lainesse, rebeneb või tuleb lahti, kui sellele vett satub. Mixed media jaoks on vaja tugevat paberit, mis talub niiskust. Head valikud on:

• Mixed media paber, mis on tehtud nii kuivade kui ka märgade tehnikate jaoks.
• Akvarellpaber, mis talub palju vett.
• Paks sile cardstock (tugev ühevärviline kartong), kui sa väga märjalt ei tööta.
• Mixed media journal, milles on sageli eri tüüpi paberit.

Gessokiht muudab paberi veidi tugevamaks ja vähem imavaks, kuigi õhuke paber läheb palju vee korral ikka lainesse. Kui töötad tavalises märkmikus, liimi vajadusel kaks lehte kokku või piirdu kuivade materjalidega. Kui leht ikkagi lainesse läheb, pane sellele pärast kuivamist mõned rasked raamatud, vahele küpsetuspaberi leht.

Paberi kaalu ja tüüpide kohta loe lähemalt artiklist paberi kohta, mis ei lähe liimi, värvi ja veega lainesse.

Pritsmed, nired ja tekstuur

Siin läheb mänguliseks. Mõned tehnikad, mis toimivad peaaegu alati:

• Pritsmed: lahjenda akrüülvärv või tint vedelaks, kasta pintsel sisse ja koputa seda lehe kohal vastu teist pintslit või oma sõrme. Vana hambaharja ja pöidlaga saad peened täpid. Lase pritsmetel kuivada, enne kui järgmise kihi peale paned.
• Voolavad nired: pane natuke värvi või tinti ülemise serva äärde, pihusta sellele vett ja hoia lehte püsti. Värv voolab joakestena alla. Rohkema värvi jaoks korda.
• Ringid: joonista värvi või tindiga paar rõngast ja pihusta neile veidi vett. Mida rohkem vett, seda kaugemale need valguvad.
• Värvilombid: pihusta kuivanud tekstuuripasta peale paar spreid kõrvuti ja lisa vett. Värv koguneb reljeefi ümber.
• Templid kodustest asjadest: käsn, vana pangakaart, mullikile või laineliste papi serv annavad üllatavaid mustreid.

Kaitse lauda vana lina või küpsetuspaberiga ja hoia köögipaberit käepärast. Kasuta korraga mõnda värvi, eelistatult kõik soojad või kõik külmad, et tervik poriseks ei muutuks. Üks teistsugune värv aktsendina teeb rahuliku lehe just elavaks.

See ongi mixed media kogu saladus: kiht kihi haaval, lase kuivada, vaata ja jätka. Mis ei meeldi, kaob uue gessokihi alla.