Milline templitint valida? Dye, pigment ja distress lahti seletatud

Templipadi tundub lihtne: tempel padja peale, siis paberile ja valmis. Kuni jäljend musta kartongi peal kaob, jooned valguvad laiali, kui akvarelliga värvima hakkad, või tempel läikival paberil on ka tunni aja pärast märg. Peaaegu alati on põhjus tindi tüübis. Kui tead, kuidas suuremad tindiliigid toimivad, valid palju sihipärasemalt ja ostad vähem asjata.

Dye-tint ja pigmenttint

Dye-tindis on lahustunud värvaine, enamasti veepõhine. Tint imbub paberisse, kuivab mõne sekundiga ja annab teravad, peened jooned. Värv on läbipaistev: kui templeid kaht värvi üksteise peale, segunevad need. Tumedal paberil pole seda peaaegu üldse näha ja eredas valguses tuhmuvad värvid sageli kiiremini kui pigmendi puhul.

Pigmenttindis on väikesed värviosakesed, mis jäävad paberi pinnale. See on paksem, katab paremini ja jääb nähtavaks ka mustal või tumesinisel kartongil. Kuivab see aga aeglaselt. Tavalisel cardstock’il (tugev, katteta kartong) võtab see natuke aega, kaetud või läikival paberil ei kuiva see ilma kuumuseta mõnikord üldse. Just aeglane kuivamine on kasulik, kui tahad embossida.

On ka vahevorme. Kiiresti kuivav pigmenttint, näiteks VersaFine, ühendab terava detaili ja katvuse. Hübriidtint jääb oma omadustelt dye ja pigmendi vahele. Rusikareegel:

• peened jooned ja kiire töö valgel või heledal paberil: dye
• tume paber, kattev valge ja embossimine: pigment
• plastik, fotod, metall või klaas: lahustipõhine tint, sellest allpool lähemalt

Distress ink ja distress oxide

Distress ink on disainer Tim Holtzi sarja dye-tint, mis on mõeldud segamiseks ja paberile vana ilme andmiseks. See reageerib veele ja sulandub kaunilt. Seepärast kasutavad scrapperid seda pehmete üleminekute, taustade ja servade jaoks, mida värvitakse käsna või blending tool’iga ehk ümara vahtpadjaga käepidemega. Teravate templijäljendite jaoks sobib see vähem ja tumedal paberil kaob see ära.

Kuna see reageerib veele, saad sellega palju mängida. Koputa patja vastu kõrbemisvastast matti, pihusta peale veidi vett ja tõmba paber loigust läbi. Või pritsi värvilisele sildile veetilku ja lase kuivada, siis tekivad heledamad laigud. Kuivata iga kiht enne jätkamist embossimisföniga. Kui töötad prinditud piltide peal, prindi need laserprinteriga, sest tindiprinteri tint valgub märjaks saades laiali.

Distress oxide ühendab dye ja pigmendi. Tint jääb rohkem paberi pinnale, kuivab mati ja veidi kriidise pinnaga ning seda on lihtsam triibuvabalt segada. Veega saad laigulise, oksüdeerunud efekti: mida rohkem vett, seda tugevam. Pigmendi tõttu jääb oxide tumedal kartongil tavaliselt paremini nähtavaks ja annab ühtlasema templijäljendi, kuigi katvus on värviti erinev. Mõlemat tüüpi võid julgelt kombineerida.

Kaks nippi oxide’iga:

• Kui tahad pehmet, puuderjat üleminekut, pühi enne paberile minekut osa tinti käsnalt matile.
• Uued clear stamp’id (läbipaistvad fotopolümeerist templid) tõrjuvad oxide’it mõnikord, nii et saad ainult täpikesi. Kui pesemine ei aita, vajuta tempel kõigepealt heledasse pigmenttinti, pühi see suuremas osas ära ja vajuta siis oxide’isse. Õhuke pigmendikiht annab pidet.

Vali distress ink, kui sulle meeldivad vintage, veemängud ja läbipaistvad kihid. Vali oxide pehmete, katvate taustade ning kraft- või tumeda paberi jaoks. Mõlemat saab täita täitetindi pudelikesega ehk reinker’iga.

Veekindel tint värvimiseks

Kui tahad templijäljendit värvida, peab joon sinu värvimisvahendile vastu pidama. Kui värvid akvarelli, akvarellpliiatsi või veepintsliga (pintsel, mille varres on vesi), kasuta püsivat, veekindlat tinti, näiteks Archival Inki või hübriidset musta. Lase jäljendil enne vee kasutamist korralikult kuivada, muidu valguvad jooned ikkagi laiali.

Alkoholimarkeritega on lugu teine, sest need võivad mõnda tinti hoopis lahustada. Seal on levinud valik dye-tint, mis alkoholile ei reageeri, näiteks Memento. Ka mõne veekindla tindiga võib asi viltu minna, kui värvid alkoholimarkeriga otse värskete joonte peal. Vaata pakendilt, kas tint sobib alkoholimarkeritega, ja tee alati enne proov paberijäägil.

Kui templeid albumis fotode kõrval, vali tint, mida müüakse happevaba ja arhiivikindlana. See kehtib tekstide ja joonistuste kohta samamoodi kui taustade kohta.

Tume, läikiv või kraftpaber

Tumedal paberil dye-tint kaob. Võta valge või hele pigmentpadi, oxide või embossi valge või kuldse pulbriga. Ilus nipp mustal paberil: templi värvitu embossimispadjaga, embossi läbipaistva pulbriga ja värvi motiiv seejärel valge akvarellpliiatsiga. Embossitud joon hoiab värvi kenasti kujundite sees.

Läikiv paber, fotod, atsetaat ja vellum (läbikumav paber) tinti ei ima. Dye jääb tilkadena pinnale või määrdub, pigment jääb märjaks, kui sa seda kohe ei embossi. Selleks on lahustipõhine tint, näiteks StazOn. See kuivab kiiresti ja püsib peaaegu igal pinnal, plastikust ja metallist klaasi ja nahani. Sel on aga lõhn, see värvib sõrmi ja vajab oma templipuhastit. Kanga jaoks see mõeldud ei ole.

Kraftpaber on pruun ja see summutab läbipaistvaid värve. Hele dye-tint muutub tuhmiks või kaob peaaegu ära. Must ja tumepruun paistavad seevastu teravalt välja ning kattev tint, näiteks valge pigment või oxide, annab rohkem värvi. Distress ink annab kraftil peene toon-toonis efekti, mis võib vintage-raamatus väga kaunis olla.

Tint embossimiseks

Kuumembossimiseks on vaja tinti, mis jääb kauaks märjaks ja kleepuvaks, et pulber sellele kinni jääks. VersaMark on peaaegu värvitu, aeglaselt kuivav tint, mis on just selleks mõeldud. Ilma pulbrita annab see värvilisel kartongil peene vesimärgi, paberist napilt tumedama. Embossimiseks sobib ka tavaline pigmenttint.

Puista pulber kohe pärast templimist peale, koputa üleliigne maha ja kuumuta, kuni see sulab ja läigib. Embossimispliiatsiga ehk kleepuva embossimistindiga pliiatsiga saad ka katta ainult väikese osa värvitud pildist läbipaistva pulbriga, nii et värv selle all hakkab läikima. Tehnikate kohta loe lähemalt embossimise artiklist.

Templimine kangale

Puuvillasel kotil, riidest sildil või lehele mõeldud linatükil töötab tavaline paberitint halvasti ja pärast pesu on see läinud. Kasuta tekstiilitinti, mis on selgelt kanga jaoks mõeldud, näiteks VersaCraft. Nii teed:

1. Pese ja triigi kangas enne ära, et viimistlusaine ja kortsud kaoksid.
2. Vali sile kangas, näiteks puuvill. Jäme, paks lõuend annab vähem terava jäljendi.
3. Proovi enne päris tööd kangajäägil.
4. Lase jäljendil täielikult kuivada.
5. Kinnita triikrauaga, riie vahel. Järgi seejuures padjal olevaid juhiseid.

Kangast, mida kunagi ei pesta, näiteks raamatus olevat paela, võid värvida ka distress ink’iga. Niisuta pael, koputa tinti kõrbemisvastasele matile, pihusta peale vett ja tõmba pael sellest läbi. Looduslikud kiud võtavad värvi hästi vastu, aga see võib uuesti valguda, kui pael hiljem märjaks saab.

Sinu esimesed templipadjad

Täielikku värvivalikut sul vaja pole. Väikese, omavahel sobiva komplektiga jõuad väga kaugele:

1. Must veekindel padi tekstide ja joonistuste jaoks, mida tahad värvida.
2. Tumepruun padi või distress-toon nagu Vintage Photo servade ja kulunud ilme jaoks.
3. Värvitu embossimispadi, kui tahad embossida või toon-toonis templida.
4. Valge pigmentpadi, kui töötad tihti tumeda paberi või kraftiga.

Täienda seda kahe kuni nelja värviga, mis sobivad sinu olemasoleva paberiga. Minipadjad on mugavad värvi esmaseks proovimiseks ja võtavad vähe ruumi, kuigi suurte pindade jaoks on need ebamugavad. Kui kasutad mõnda värvi palju, osta juurde ka täitetint.

Sulge padjad pärast kasutamist, siis need ei kuiva ära. Templi puhta templiga, et sa ei viiks padjale teist värvi. Koputa templit kergelt vastu patja, selle asemel et kõvasti vajutada, aseta see otse alla ja tõsta otse üles. Kui jäljend jääb tuhmiks, kuigi tempel on puhas, on aeg padi täita.