Kruvialbum, rõngaskaaned või isekleepuv: millise albumi valida

Albumi ostad tavaliselt ühe korra projekti kohta, aga elad sellega aastaid. Köide määrab, milline on selle tunne: kas saad hiljem lehti juurde lisada, kas kahepoolne leht jookseb ilusti üle keskkoha ja kas raamat püsib kinni, kui see täitub. Allpool on köitetüübid, mida võid kohata, milles nad head on ja kus nendega raskeks läheb.

Kruvialbum

Kruvialbumil (inglise keeles post bound) on kaks või kolm metallist kruvipolti, mis lähevad läbi kaane ja kõigi lehtede. Enamasti on lehtedeks plastist taskud, millesse libistad oma scrapbooki lehe ülevalt sisse.

Suur eelis: kui album on lahti, jäävad vasak ja parem leht tihedalt kõrvuti. Nii jookseb spread ehk kahepoolne leht, mis on kujundatud ühe tervikuna, peaaegu katkematult edasi. Kruvide pikendustega saad albumit paksemaks teha.

Puuduseks on nokitsemine. Kui tahad lisada lehe keskele, pead kruvid lahti keerama ja kõik jälle korralikult paika saama. Tee seda laua peal, album lamedalt, ja ära keera kruve liiga tugevalt kinni.

D-rõngaste või ümarate rõngastega kaaned

Rõngaskaaned töötavad nagu kaust: avad rõngad ja riputad taskud sisse. See on kõige lihtsam viis lehti lisada, eemaldada ja ümber tõsta. Rõngaskaaned on sageli ka kõige odavam valik ja eraldi täitelehti on palju müügil.

On olemas ümarad rõngad (O-rõngad) ja D-rõngad. D-rõngaste sirge külg on vastu selga, nii et lehed jäävad sageli lamedamaks ja rõngas mahutab tavaliselt rohkem lehti kui sama suur ümar rõngas. Paksemate lehtedega scrapbooki puhul on see mõnus.

Puudus: vasaku ja parema lehe vahele jääb alati vahe, kus rõngad asuvad. Spread ei jookse seega kunagi päris katkematult. Taskud võivad aukude kohalt rebeneda, kui keerad neid jõuliselt või album on liiga täis. Sulge rõngad alles siis, kui kõik taskud ripuvad sirgelt, muidu murrad plastikut.

Spiraal ja wire-o

Spiraalköite puhul jookseb plastist või metallist spiraal läbi augurea. Wire-o on topelttraat, mis pigistatakse aukude ümber kinni. Mõlemad avanevad täiesti lamedalt ja lehti saab isegi täiesti ümber keerata. Seepärast on need populaarsed miniraamatute, journalite ja planeerijate jaoks.

Lehtede arv on kindel. Paks kaunistus lehe serval võib keeramist raskendada ja liiga kitsas spiraal ei suuda täis albumit enam koos hoida. Vali seepärast suurem läbimõõt, kui esialgu arvad.

Kõva köide

Köidetud album sarnaneb raamatuga: lehed on õmmeldud või liimitud kindla selja külge. See näeb ilus välja ja tundub nagu päris raamat. Õmmeldud album avaneb sageli paremini kui liimitud.

Lehti ei saa lisada ega vahetada. See nõuab plaani: tea enne alustamist umbes, mitu lehte vajad, ja arvesta, et väike viga jääb alles. Kuna taskuid tavaliselt ümber ei ole, saad küll kasutada paksemaid kaunistusi, klappe ja väikesi ümbrikke, mida saab välja tõmmata. Teisalt on fotod vähem kaitstud.

On ka vähem tuntud variant: strap hinge album. Seal on lehed tugevate ribadega omavahel ja kaane külge kinnitatud. Need jäävad ilusti lamedaks ja natukese vaevaga saab lehti juurde lisada.

Milline köide kasvab kaasa

Kui su album läheb aja jooksul paksemaks, näiteks beebialbum või aastaraamat, on loogiline valik kruvialbum või rõngaskaaned.

• Kruvialbum: kasvab pikendustega kaasa ja näeb ikka rahulik välja.
• Rõngaskaaned: kasvavad kaasa, kuni rõngad on täis. Suuremaid rõngaid leiad paksematest kaantest, aga täis album läheb ka raskeks.
• Spiraal ja kõva köide: ei kasva kaasa. Mis sees on, see on.

Pane tähele ka seda, mis su lehtedel on. Iga paberikiht, iga tükk chipboardi ja iga ümbrik teeb raamatu paksemaks. Album, mis on mõnest kohast palju paksem kui mujalt, ei sulgu enam hästi ja paneb köite pidevalt pinge alla. Jaota paksud kaunistused seepärast üle kogu albumi, selle asemel et neid ühte kohta kuhjata.

Isekleepuvad albumid: miks pigem mitte

Isekleepuvatel albumitel, mida kutsutakse ka magnetalbumiteks, on kleepekihiga lehed ja nende peal läbipaistev kile. Paned fotod peale, tõmbad kile tagasi ja valmis. Fotosid saab liigutada ilma liimita. See tundub mugav ja lastele on see ka lihtne.

Pikas plaanis läheb sageli valesti. Liim muutub aastatega: see võib kõveneda ja fotod kivikõvasti kinni liimida või kuivada ja lahti lasta. Kile võib kortsuda ja eraldada aineid, mis panevad fotod värvi muutma või jätavad neile mustri. Niiskes kodus kolletuvad lehed kiiremini. Kes on kunagi vanemate albumi avanud ja fotosid enam välja ei saanud, teab, kuidas see lõpeb.

Kui tahad töötada ilma liimita, vali pigem fotonurgad või taskud. Nendega saad fotod ka hiljem kahjustamata lahti võtta. Kui sul on juba vana fotosid täis magnetalbum, ära tõmba neid niisama välja; selle kohta on blogis eraldi artikkel.

Albumid, mis avanevad lamedalt

Hästi avanevas albumis on mõnus töötada ja lehitseda. Kõige lamedamast vähem lamedani:

1. Spiraal ja wire-o: täiesti lame, lehti saab isegi ümber keerata.
2. Strap hinge ja kruvialbum: jäävad lamedaks ja ühenduvad keskel ilusti.
3. Õmmeldud köide: avaneb üsna hästi, paremini kui liimitud.
4. Rõngaskaaned: lehed on lamedad, aga keskel on vahe.

Albumit, mis ei taha päris lamedaks jääda, ära sunni. Ära suru selga lamedaks ja ära pane sellele raskust peale. Toeta raskeid lehti keerates kogu käega, et lahtised tükid painutamisest lahti ei tuleks.

Lehtede lisamine ja vahetamine

Kui tahad järjekorda hiljem veel muuta, näiteks kuna sa ei tööta kronoloogiliselt, on kõige mõnusamad rõngaskaaned. Leht välja, teine sisse, valmis.

Kruvialbumiga saab ka, aga see nõuab rohkem vaeva. Mugav on hoida valmis lehti alguses eraldi taskutes ja panna need albumisse alles siis, kui terve rühm on valmis.

Täitelehti ostes pane tähele suurust ja aukude tüüpi. Ühe brändi taskud ei sobi alati teise brändi albumisse, sest aukude vahekaugus erineb. Võta vana tasku kaasa või mõõda vahekaugus enne juurdeostmist ära.

Vali stabiilsest plastikust taskud: polüpropüleen, polüester või polüetüleen. PVC-d on parem vältida, see võib aja jooksul fotodele aineid eraldada. Matid taskud annavad vähem peegeldust, läbipaistvad lasevad värvidel paremini esile tulla.

Album postkaartide või lahtiste asjade jaoks

Postkaardid, kaardid, kirjad ja muud lahtised asjad vajavad omaette lähenemist. Sageli tahad lugeda ka tagakülge ja ei taha midagi kinni kleepida.

Siin on parim valik rõngaskaaned taskutega. Leidub igas suuruses lahtritega taskuid. Tavaline postkaart on umbes 10 × 15 cm, nii et selles mõõdus fotode lahtritega taskud sobivad sageli, aga kontrolli seda ühe kaardiga, enne kui palju ostad. Kuna tasku on läbipaistev, keerad lehe ümber ja loed tagakülge.

Asjadele, mis lahtrisse ei mahu:

• Kasuta lehele kinnitatud ümbrikku või kotikest, kuhu ese lahtiselt sisse käib.
• Kinnita õhukesed paberist asjad fotonurkadega, nii et neil poleks liimi küljes.
• Väldi klambreid ja kirjaklambreid: need roostetavad ja jätavad jälje.
• Hoolitse, et miski ei ulatuks suletud albumist välja.

Kui hoiad peamiselt lahtisi kaarte ja väljalõikeid ning vähe fotosid, kaalu suuremat formaati. Siis ei pea suuri väljalõikeid voltima, ja volt on just see koht, kust paber kõige enne rebeneb.

Nii valid

Küsi endalt kolm asja. Kas album hakkab kasvama? Siis võta kruvialbum või rõngaskaaned. Kas tahad, et spread’id jookseksid ilusti üle? Siis pigem kruvialbum kui rõngaskaaned. Kas see on kindla lehtede arvuga lõpetatud projekt, nagu kingitus või miniraamat ühest nädalavahetusest? Siis sobib hästi spiraal või kõva köide ja tulemus on sageli kõige ilusam.

Kui kahtled, alusta rõngaskaantega. See on kõige andestavam valik: kõike saab veel ümber tõsta ja lehed hiljem üle viia, kui avastad, mida tegelikult tahad.