Traveler's notebook: kuidas seda kasutada ja sisustada

Traveler's notebook näeb välja lihtne: nahast kaaned, selja sees kummipael ja teine kummipael, mis hoiab seda kinni. Ometi on see üks kõige mitmekülgsemaid raamatuid, mis sul olla saab. Sa valid ise, millised vihikud sinna lähevad, võtad need välja, kui need on täis, ja kaaned peavad vastu aastaid. Allpool loed, kuidas see töötab ja kuidas alustada.

Mis on traveler's notebook?

Nimi tuleb ühelt Jaapani kaubamärgilt, mis on selliseid eraldi vihikutega nahkkaasi teinud juba aastaid. Nüüdseks kasutavad paljud seda sõna iga märkmiku kohta, mis samamoodi töötab, ka siis, kui see on teiselt tootjalt või ise tehtud.

Põhimõte on alati sama. Selja siseküljel jookseb ülevalt alla kummipael. Selle alla libistad õhukese vihiku, täpselt keskele. Teine kummipael käib ümber kogu raamatu ja hoiab seda kinni. Neid eraldi vihikuid nimetatakse insert'ideks või täidetavateks vihikuteks.

Nahk muutub kasutades ilusamaks. Sinna tekivad kriimud, plekid ja pehme volt, ja see käibki asja juurde. Paljud scrapperid peavad just seda kõige toredamaks: kaantelt on näha, kus kõik sa sellega käinud oled.

Millised suurused on olemas?

Levinud on kaks suurust.

• Regular on pikk ja kitsas, vihikud on umbes 11 × 21 cm. Mõtle A5-le, mille küljelt on tükk ära lõigatud. Kirjutamiseks ja kleepimiseks on ruumi ning ometi mahub see kotti.
• Passport on väiksem, vihikud on umbes 9 × 12,5 cm ehk passi suurused. See mahub jopetaskusse või väikesesse kotti ja on seetõttu mugav alati kaasas kanda.

Lisaks on olemas väiksemaid ja suuremaid variante ning teised tootjad teevad oma suurusi, näiteks A5 või A6. Pane aga tähele: insert'id on tehtud kindla suuruse jaoks. Regular-vihik ei mahu passport-kaante vahele.

Kui kahtled, mõtle, kuidas sa kirjutad. Kes kirjutab suurelt või tahab palju kleepida, sellel hakkab passport'is ruumi kiiresti nappima. Väike vihik ei jää ka nii kergesti lahtiselt lamedaks ja sellesse on raskem kirjutada. Regular jääb tavaliselt koju või kotti, passport käib igal pool kaasas. Seepärast on mõnel inimesel mõlemad.

Insert'ide valimine ja kombineerimine

On joonelisi, ruudulisi, täpilisi ja täiesti tühje vihikuid ning vihikuid kraftpaberi, akvarellpaberi või õhukese kerge paberiga. Lisaks on nädala- või kuuplaanerid ja käepärased lisad.

• Papist kaust, kuhu panna lahtisi paberitükke, kaarte ja voldikuid.
• Tõmblukuga insert tšekkide, postmarkide või paari kleebise jaoks.
• Insert plastümbriste või taskutega kaartide jaoks.

See, mida kombineerid, sõltub sellest, milleks sa seda kasutada tahad. Mõned jaotused, mida paljud scrapperid kasutavad:

• Nädalaplaneerija ja tühi vihik päevikuks.
• Kuuplaneerija, vihik lahtiste märkmete jaoks ja kaust paberitükkidele.
• Tühi vihik kleepimiseks ja selle taga tõmblukuga insert kleebiste ja teibiga.

Kui kasutad liimi, vesivärvi või templeid, vali natuke paksem paber. Õhuke paber on kerge ja sellele on mõnus kirjutada, aga see läheb lainetama, kui sellele palju kleepida või märjalt töötada.

Insert'e saad ka ise teha. Murra paberipakk pooleks, pane selle ümber leht veidi tugevamat paberit ja kinnita klambritega või õmble voldist kokku. Kümne kuni kahekümne lehega jääb selline vihik mõnusalt õhukeseks. Ostetud vihikud on tavaliselt veidi paksemad.

Milleks seda kasutada: reis, päevik, planeerija?

Kaubamärk keerleb reisimise ümber ja selleks sobib see ka suurepäraselt. Teel lükkad kaardid, voldikud ja tšekid tahapoole ning õhtul kleebid need sisse ja kirjutad juurde paar rida. Kodus saad hiljem fotod lisada.

Aga selle kasutamiseks ei pea reisima. Inimesed peavad selles päevikut, lugemislogi, nimekirja nähtud filmidest, planeerijat või vihikut täis pakendeid ja kleebiseid asjadest, mida nad sõid ja jõid. Ka päev linnas või muuseumikülastus on väike reis.

Hea reegel: anna igale vihikule üks ülesanne. Siis ei pea sa otsima ja tead iga vihiku puhul, miks sa selle kätte võtad. Planeerija ja päevik on kaks eri asja. Kes juba planeerib, võib päeviku hoida väga väikese või kirjutada ainult päevadel, mil on tõesti midagi rääkida.

Kummipaelad ja paksus: kui palju sinna mahub?

Tavaliselt on seljas üks kummipael, nii et sinna mahub üks vihik. Rohkem vihikuid saab ka. Selleks on olemas eraldi ühenduskummid: lühike kahe aasaga kummipael, millega kinnitad kaks vihikut teineteise külge. Võid ka selja aukudest lisakummi läbi tõmmata, nii et rohkem vihikuid jääb eraldi kõrvuti.

Siis paksus. Kolm kuni neli tavalist vihikut mahuvad tavaliselt kenasti. Rohkemaga läheb see paksuks ja raskeks ning kummipael ei hoia enam hästi kinni. Kui kleebid palju, kasvab juba üks vihik iseenesest tublisti. Arvesta sellega ja alusta pigem vähemate vihikutega.

Kaks nippi paksu raamatu jaoks:

• Pane kõige sagedamini kasutatav vihik kõige ette. Siis avad selle kohe ega pea teistest läbi lehitsema.
• Võta päevaks kaasa ainult see, mida vajad. Vihiku võid ka lihtsalt eraldi kaasa võtta.

Kas leht ei püsi kirjutades lamedalt? Hoia seda käega või pane klamber peale. Kui sulgemiskummi sõlm jääb ette, võid selle ümber paigutada või kummi välja vahetada.

Mida uude vihikusse kirjutada?

Uus vihik tundub vahel liiga ilus, et alustada. Aitab see, kui alustad esimesel lehel mitte millestki ilusast, vaid millestki praktilisest.

• Sinu nimi ja telefoninumber või e-posti aadress juhuks, kui see kaduma läheb.
• Alguskuupäev ja see, milleks see vihik on.
• Nimekiri: mida tahad üles märkida, kuhu lähed või mida tahad meeles pidada.

Pärast seda võid lihtsalt tänasega alustada. Kirjuta kolm rida sellest, mida tegid, kleebi juurde kaart või pakend ja valmis. Kleepimine on hea viis alustada, kui sa ei tea, mida kirjutada, ja selleks ei pea joonistada oskama. Voldikud, flaierid ja kaardid on juba ilusti kujundatud: lõika tükk välja ja kleebi sisse, ning sul on kohe leht, mille ära tunned.

Ära võrdle oma raamatut viimistletud lehtedega, mida internetis näed. Seal näed kõige ilusamat, mitte päevi kolme kiirustades kirjutatud reaga. Vihik on sulle endale hilisemaks, mitte kellelegi teisele.

Valmis insert'ide hoidmine

Täis vihiku võtad kummi alt välja ja asendad uuega. Kaaned jäävad, vihikutest kasvab omaette väike riiul.

Nii püsivad need koos:

• Kirjuta esikaanele või seljale algus- ja lõpukuupäev ning teema. Muidu ei mäleta sa aasta pärast enam, milline vihik mis oli.
• Pane need püsti karpi, ajakirjakarpi või spetsiaalsesse hoidjasse. Nii seisavad need kõrvuti nagu raamatud riiulil.
• Kui need on kleebitud asjadest paksud, seo need paela või kummiga kinni, siis ei paindu vihik lahti.
• Vali kuiv koht, päikese eest varjus.

Mõned kleeplindi ja liimiteibi sordid muudavad paari aasta pärast värvi ning seda on vanades vihikutes näha. Liimipulk või paberi jaoks mõeldud kahepoolne teip püsib korralikum. Fotode jaoks vali happevaba, fotodele ohutu liim. Täis vihikuid on tore ka skannida, et saaksid neid lehitseda ilma päris vihikut iga kord avamata.