Scrapbookimiseks ei pea sa olema loominguline

Paljud, kes kõhklevad, ütlevad sama asja: ma ei oska joonistada, mu käekiri on kole, ma lihtsalt pole loominguline. Scrapbookimisel on see vähem tähtis, kui arvad. Sa töötad fotode ja paberiga, mis on juba olemas, ja sinu ülesanne on peamiselt valida, mis kokku sobib, ning anda sellele oma koht. Seda õpid lihtsalt tehes.

Kas pead oskama joonistada või ilusti kirjutada

Ei. Enamikul scrapbooki lehtedel ei joonistata üldse. Paberil on juba muster, fotod räägivad loo ja kaunistused ostad või lõikad välja. Joonistamine on tore lisa neile, kes seda tahavad, mitte tingimus.

Käekirjaga on sama lugu. Paljudele scrapbookijatele ei meeldi nende oma käekiri, kuigi just see käekiri on hiljem tihti lehe kõige isiklikum osa. Kui sa seda siiski näha ei taha, on alternatiive küllaga:

• kirjuta trükitähtedega, need on rahulikud ja hästi loetavad
• kasuta pealkirjade jaoks tähekleebiseid
• tempelda sõna või kuupäev tähestikutemplite komplektiga
• trüki oma tekst arvutis, prindi välja ja lõika välja

Ja see, mida juurde kirjutad, ei pea olema kirjandus. Kes, kus, millal ja üks lause selle kohta, mis sul meeles on, on täiesti piisav. Keegi ei pane su raamatule hinnet. Õigekiri ja ilusad laused on kõrvaline asi.

Scrapbookimine on peamiselt valimine ja paigutamine

Sa ei loo kunstiteost tühjalt kohalt. Alustad fotost, mis on sulle kallis, otsid paberilehe, mille mõni värv kordub fotol, ja hakkad nihutama. Pane kõik kõigepealt lahtiselt paika, ilma liimita. Vaata, lase sel natuke olla, vaata uuesti ja nihuta veel kord. Alles siis, kui tunne on õige, kleebid.

Seal ongi suurem osa tööst, ja see on täpselt seda sorti töö, mida teed ka siis, kui kodu sisustad või riietust valid. Sa ei pea oskama midagi valmistada, vaid ainult nägema, mis sulle meeldib.

Valimine tähendab ka ärajätmist. Algaja scrapbookija paneb lehele sageli liiga palju, kartes, et muidu tundub leht tühi. Üks põhifoto või kaks-kolm väiksemat fotot lehe kohta on piisav. Lase kõige tähtsamal fotol olla kõige suurem ja paiguta ülejäänud selle ümber, siis teab silm kohe, kuhu vaadata.

Valge leht on paljude jaoks kõige raskem algus. Seepärast alusta pigem disainpaberil ehk mustriga trükitud paberil. Siis on lehel juba midagi olemas ja see võtab tühja lehe pinge ära.

Abivahendid, mis teevad asja lihtsaks

Leidub palju abivahendeid, mis mõtlemise sinu eest ära teevad. Need pole nipid neile, kes ei oska; kogenud scrapbookijad kasutavad neid samamoodi.

• Sketchid. Sketch on lihtne visand layout’ist ehk lehe ülesehitusest, kus on kastid fotode, pealkirja ja teksti jaoks. Sina täidad need kastid oma materjaliga. Ülesehituse peale ei pea sa siis mõtlema, ja ometi näeb iga leht välja erinev.
• Komplektid ja kollektsioonid. Sama kollektsiooni paberid ja embellishment’id (kaunistused nagu kleebised, sildid ja kaardikesed) on värvi ja stiili poolest omavahel kooskõlas. Kõik sobib kõigega, nii et valesti kombineerida on peaaegu võimatu. Digitaalseks scrapbookimiseks on olemas ka valmiskomplektid.
• Templid. Paari templiga saad lehele pealkirja, kuupäeva või väikese motiivi ilma joonistamata. Kui templijäljend tuleb viltu, pole see hullu; see käib käsitöö juurde.
• Raamid ja pliiatsid. Tõmba käsitsi ümber tekstijupi raam, ilma joonlauata. See võib olla natuke viltu. Peene ja jämeda pliiatsiga saad varieerida ka tähtede suurust ja paksust, ja see annab kiiresti sügavust.

Vaata julgelt ka lehti, mis sulle meeldivad, ja võta nende ülesehitus üle oma fotodega. Nii õpib enamik scrapbookijaid. Abiks on ka algajate töötuba või ühine scrapbookimise pärastlõuna: näed, kuidas teised nihutavad ja valivad, ega pea kõike ise välja mõtlema.

Praktiline nõuanne: osta ainult seda, mida oma järgmistel lehtedel päriselt kasutad. Suur varu ei tee valimist lihtsamaks, pigem raskemaks.

Kui su lehed ei näe välja nii ilusad kui internetis

See, mida internetis näed, on valik. Need on kõige ilusamad lehed, hea valgusega pildistatud, sageli inimestelt, kes on scrapbookinud juba aastaid. Ka bullet journal’iga loobuvad inimesed või ei alustagi, sest arvavad, et iga leht peab olema kunstiteos. Nii et ära võrdle oma esimest lehte kellegi teise sajandaga.

Sinu raamat on eelkõige sinu jaoks. Paljud kogenud scrapbookijad räägivad, et nende esimene leht oli segane, viltuste fotode ja kokku mittesobivate värvidega, ja et nad on sellesse ikkagi kiindunud. Paari aasta pärast näed eelkõige hetke fotol, mitte seda, kui otse see kleebitud on.

Kui miski sind päriselt häirib, vaata, mis see täpselt on. Enamasti on leht lihtsalt liiga täis. Võta üks asi ära ja vaata uuesti. Sageli piisab juba sellest.

Oma stiili leiad iseenesest

Stiili ei pea sa eelnevalt valima. See on see, mis jääb järele valikutest, mida ikka ja jälle teed. Umbes kümne lehe järel märkad ehk, et haarad alati samade pehmete värvide järele, või et jätad hoopis palju vaba ruumi, või et kleebiksid kõige meelsamini kõik täis.

Pane mõne aja pärast oma lehed kõrvuti. Mida on kõige mõnusam vaadata? Tee seda rohkem. Mis tundus kohustusena? Jäta see edaspidi ära.

Võid ka koguda pilte ja lehti, mis sind kõnetavad, kausta või vihikusse. Vaata aeg-ajalt, mis neil ühist on: värvid, kaunistuste hulk, see, kuidas fotod paiknevad. Nii näed, mis sulle meeldib, juba enne, kui ise nii teed.

Väikesed harjutused enesekindluse saamiseks

Alusta väikselt. Üks leht ühest hetkest toimib paremini kui soov kohe terve album täita. Need harjutused aitavad lävendit madalamaks teha:

1. Üks foto, üks paber, üks sõna. Vali foto, sellega sobiv paberileht ja üks sõna pealkirjaks. Rohkem mitte. Märkad, kui rahulik selline leht välja näeb.
2. Järgi sketchi täpselt. Võta lihtne sketch ja pea sellest täielikult kinni. Harjutad paigutamist, ilma et peaksid ülesehituse üle kõhklema.
3. Tee kaks versiooni. Pane materjal lahtiselt paika ja tee sellest telefoniga foto. Nihuta kõik ümber ja tee veel üks foto. Võrdle neid kõrvuti ja vali. Nii treenid oma silma ja näed kohe, et ühte õiget lahendust pole.
4. Kleebi midagi väikest. Tee leht kinopileti, kassatšeki või väikese sedeli ümber. Väikesed asjad on vähem tundelaetud kui see üks kallis foto, nii et julged kergemini alustada.
5. Kirjuta pealkiri kolmel viisil. Suurtähtedega, kirjatähtedega ja jämeda pliiatsiga. Tee seda paberijäägile. Sageli selgub, et su oma käekiri on ilusam, kui arvasid.
6. Vali kerge rütm. Võta eesmärgiks teha üks leht nädalas, mitte rohkem. Saavutatav eesmärk hoiab asja toredana.

Kui midagi läheb kord valesti, keera leht ja alusta otsast. Igaüks alustab kusagilt, ja iga leht, mille teed, muudab järgmise lihtsamaks. Raamat täis seda, mis sulle kallis on, saab iseenesest ilusaks.