Nii teed oma esimese scrapbooki lehe, samm-sammult

Sul on hunnik fotosid, kaust piletite ja kaartidega ning tahtmine alustada. Aga kust alustada? Õnneks ei pea esimese lehe jaoks peaaegu midagi teadma. Piisab ühest fotost, kartongilehest ja rahulikust õhtust. Allpool käime selle koos läbi.

Alusta fotost, mitte plaanist

Paljud algajad arvavad, et kõigepealt tuleb valida teema või terve album läbi mõelda. Seda pole vaja. Kõige lihtsam on alustada ühest fotost, mis sind puudutab: su koer, kes magab murul, õhtusöök sõbrannadega, esimene soe päev rõdul.

Selline foto toob loo ise kaasa. Sa mäletad veel, kus sa olid, kes olid kaasas ja miks sa pildi tegid. Teema tekib hiljem, kui sul on rohkem lehti ja näed, mida sulle meeldib jäädvustada.

Kui töötad siiski meelsamini teemaga, hoia see väike. Vali üks päev, üks sünnipäev või üks nädalavahetus ära, mitte „meie puhkused“ või „lapsed“. Muidu on laual kohe kakssada fotot.

Esimene projekt, mille sa päriselt lõpetad

Tee üks leht, mitte album. Üksik leht on hästi hallatav ja kui see on valmis, on sul kohe midagi käes. See tekitab tahtmise teha järgmine.

Vali üks kuni kolm fotot samast hetkest. Üks suur foto on kõige rahulikum ja lihtsam. Rohkem kui kolme fotoga meenutab see kiiresti pigem kollaaži kui lehte.

Formaat pole eriti oluline. Paljud scrapperid töötavad formaadis 30,5 × 30,5 cm (12 × 12 tolli), mis on scrapbooki paberi tavaline suurus, kuid esimeseks korraks sobib hästi ka A4 või väiksem. Väiksema lehe saad kiiremini täis ja sul on vähem kiusatust iga nurgake täis kleepida. Kui tahad enne paberi ja liimiga harjutada, on kaart mõnus soojendus.

Kasuta väljatrükki, mitte originaali. Skanni vana foto või lase sellest koopia teha ja hoia päris foto eraldi. Kui midagi läheb valesti, prindid lihtsalt uue.

Mida valmis panna

Sul on vaja vähem, kui hobipoe riiulid lasevad arvata. Selle esimese lehe jaoks piisab sellest:

• üks leht tugevat kartongi taustaks (cardstock: ühevärviline paks paber), valge, kreemjas, kraft või mõni rahulik värv
• üks või kaks lehte disainpaberit ehk trükitud mustriga paberit
• sinu fotod, eelistatult matti prinditud
• terav käärid või paberilõikur ja joonlaud
• kahepoolne teip fotode jaoks ja liimipulk kerge paberi jaoks
• pliiats või pastakas, mis läbi ei immitse, pluss kleepsud või teip, mis sul juba kodus olemas on

Liimist, paberiliikidest ja pastakatest tuleb igaühest eraldi artikkel. Praegu on oluline üks asi: vali kartong, mis ei paindu, kui sellele foto kleebid.

Nii paned lehe kokku

Tööta tagant ettepoole: kõigepealt see, mis jääb alla, viimasena see, mis tuleb peale. Selles etapis ära veel midagi kinni kleebi, aseta kõik lihtsalt lahtiselt paika.

1. Vali värvid. Vaata oma fotot ja võta sealt kaks või kolm värvi: põhivärv, sellega sobiv värv ja neutraalne värv, nagu valge, kreemjas või kraft. Nende järgi valid paberi.
2. Pane paika taust. Kartongileht on sinu alus. Kui tahad veidi rohkem, aseta sellele ristkülik või riba disainpaberit, mis on lehest pisut väiksem, nii et ümberringi jääb näha kitsas kartongiserv.
3. Aseta foto. See on lehe süda, koht, kuhu silm kõigepealt läheb. Pane see keskelt veidi kõrvale, nii näeb see loomulikum välja. Kinnita see kõigepealt kontrastset värvi kartongitükile, seda nimetatakse mattimiseks. Jäta külgedele paar millimeetrit üle ja alla veidi rohkem, siis saab su foto raami.
4. Lisa pealkiri. Paarist sõnast piisab, näiteks „Pühapäev metsas“ või „Lõpuks suvi“. Kirjuta see ise, kasuta täheklepse või lõika tähed paberist välja. Aseta see foto lähedale, et need kuuluksid kokku.
5. Kirjuta natuke teksti. Juba kaks lauset on küllalt: millal ja kus see oli, kes olid kaasas ja miks sa tahtsid seda alles hoida. Kirjuta eraldi kaardile, mitte otse lehele, siis saad vajadusel uuesti teha. Proovi pastakat enne paberijäägil.
6. Kaunista viimasena. Mõtle kleepsule, tükile washi tape’ile (dekoratiivne paberteip), nööbile või selle päeva piletile. Alusta kolmest väikesest asjast, rühmita need foto või pealkirja juurde ja vaata siis, kas sellest piisab. Tavaliselt piisab.

Kui kõik on hästi paigas, tee telefoniga paigutusest foto. Nii tead täpselt, kuidas kõik oli, kui kleepimise ajal midagi nihkub.

Seejärel kleebi kiht kihi haaval kinni, samas järjekorras: kõigepealt disainpaber, siis matitud foto, seejärel pealkiri, tekst ja kaunistused. Suru iga kiht korralikult kinni, enne kui edasi lähed.

Lihtne ja ometi ilus

Rahulik leht näeb peaaegu alati ilusam välja kui täis leht. Mõned rusikareeglid aitavad:

• Piirdu kahe-kolme värviga. Ühe kollektsiooni paber on kõige lihtsam, sest need lehed on omavahel kokku sobitatud.
• Ühest mustrist piisab. Jäta ülejäänu ühevärviliseks.
• Jäta tühja ruumi. See ei ole poolik, see annab su fotole õhku.
• Korda midagi. Kui kasutad pealkirja juures ümmargust kleepsu, pane kuhugi mujale veel üks väike ring. Nii tundub kõik ühtse tervikuna.
• Lisa midagi ainult siis, kui see sobib hetkega, mitte sellepärast, et see juhtumisi käepärast on.

Vead, mida peaaegu kõik teevad

Peaaegu igal scrapperil on mõni esimene leht, mille üle hiljem muigad. Need on klassikud:

• liiga palju fotosid ühel lehel, nii et miski ei paista enam silma
• iga nurgakese täitmine, hirmust, et tühi ruum on igav
• viis erinevat mustrit, sest need olid kõik nii ilusad
• teksti vahele jätmine ja kümne aasta pärast enam mitte teadmine, kus see oli
• fotode kinnitamine liimipulgaga, mis võib mõne aja pärast lahti tulla
• vana foto originaali peale kleepimine
• kõigepealt kõige ostmine ja siis kotitäie asjadega mitte julgeda alustada
• veidi viltu jäänud pealkirja kolm korda uuesti tegemine

Ükski neist pole hull. Esimene leht on harjutusleht ja kõige rohkem õpid lihtsalt tehes. Pisut viltu pealkiri või käekiri, mis pole täiuslik, teeb lehe hoopis isiklikuks. Mõne aasta pärast vaatad seda hetke, mitte neid paari millimeetrit.

Kui midagi läheb päriselt valesti, saab selle peaaegu alati päästa. Uus kaart peale, kleeps plekile või fotost uus väljatrükk lahendab palju.

Kui kaua esimene leht aega võtab

Lihtsa esimese lehe jaoks arvesta õhtu või pärastlõunaga ja ära imesta, kui läheb natuke kauem. Enamik ajast ei kulu kleepimisele, vaid valimisele: milline foto, milline paber ja siis kõik veel kord teisiti paika panemine.

Sa ei pea kõike korraga tegema. Vali ühel õhtul foto ja värvid ning pane teisel korral leht kokku ja kleebi kinni. Lühikesed pooletunnised sessioonid hoiavad asja kergena. Teine leht läheb juba palju kiiremini, sest siis tead, kuidas sulle meeldib töötada.

Kui see on valmis, libista see kilekaante sisse ja pane kuhugi, kus seda näed. See üks leht on raamatu algus.