Kuidas teha scrapbook kingituseks

Poest ostetud kingitus ununeb kiiresti. Raamat teie enda fotode, kaartide ja sõnadega jääb alles, seda võetakse uuesti kätte ja näidatakse hiljem ka teistele. Selleks ei pea sa olema kogenud scrapbooker. Küll aga aitab, kui teed mõned valikud aegsasti, et sa ei istuks sünnipäeva eelõhtul ikka veel poolikute lehtede kallal.

Alusta kingisaajast

Küsi kõigepealt endalt, kellele raamat on ja miks just praegu. Tähtpäev nõuab teistsugust raamatut kui kolleegi lahkumine või ema sünnipäev. Tähtpäeva puhul on loomulik valida ajajoon: esimesest kohtumisest tänaseni. Lahkumise puhul on pigem tähtis see, mida inimene teiste jaoks tähendas. Sünnipäeva puhul võid valida ühe aasta tema elust või kõik, mida ta armastab.

Lähtu kingisaaja maitsest, mitte enda omast. Kui su sõbrale ei meeldi armsad asjad, ära vali pastelseid toone ja südameid, vaid rahulikum paber, kraftpaber või tumedad toonid. Kui keegi armastab purjetamist, muusikat või reisimist, on sul teema kohe olemas.

Mõned ideed, mis sageli hästi toimivad:

• teie lugu ajalises järjekorras
• kümme asja, mida sa temas hindad, iga asi omal lehel
• kaart kohtadega, kus te kohtusite, elasite või puhkusel käisite
• teie laulud koos ühe reaga laulusõnadest
• paar lehte tulevikuplaanidest ja unistustest

Vali vorm

Vormist sõltub, kui palju aega kulub ja kui palju sinna mahub. Laias laastus on kolm võimalust.

Minialbum on väike, sageli umbes 15 × 15 cm või veelgi väiksem, ja kiiresti valmis. Võid kasutada valmis tühja albumit, aga saab ka lihtsamalt: murra tugeva cardstock’i (paksu ühevärvilise kartongi) ribad pooleks, augusta need tavalise augurauaga ja aja eraldi rõngastele. Ümbrikute, klappide ja siltidega mahub sinna üllatavalt palju. 10 × 15 cm fotod täidavad sellise lehe peaaegu täielikult, nii et kaunistusi on vaja vähe.

Explosion box on karp, mis näeb väljast täiesti tavaline välja. Kui kaane üles tõstad, langevad seinad lahti ja nähtavale tulevad fotod, kaardid ja pisikesed detailid. Üllatusmoment teeb sellest sobiva kingituse pulmadeks, lapse sünniks või sünnipäevaks. Keskel on ruumi millelegi väikesele, näiteks kinkekaardile, paarile teepakile või rahale eraldi lahtris. Fotosid mahub sinna vähem kui albumisse, nii et vali kõige ilusamad.

Klassikaline album, näiteks 30,5 × 30,5 cm (12 × 12 tolli), annab kõige rohkem ruumi lugudele ja suurtele fotodele. See on ka kõige töömahukam. Vali see, kui sul on aega küllaga või kui raamat peab vastu pidama aastaid, näiteks kuldpulmade puhul. Vahepealne lahendus on taskutega album, kus fotod ja kaardid lükkad taskutesse ja kaunistad ainult osa.

Kogu fotosid nii, et saladus välja ei lipsaks

Üllatuse puhul ei ole raskus sageli kleepimises, vaid kogumises. Fotod on kingisaaja telefonis või sugulaste käes, kes võivad asja edasi rääkida.

Mõned asjad, mis aitavad:

• Alusta sellest, mis sul endal on: oma telefon, jagatud albumid, vanad sõnumid ja e-kirjad.
• Vali üks või kaks usaldusalust, näiteks vend või parim sõbranna, ja lase neil ülejäänu korraldada. Mida vähem inimesi teab, seda väiksem on oht, et keegi end reedab.
• Küsi fotosid usutava ettekäändega, näiteks et teed fotoraamatu endale või koristad telefoni.
• Lase panused saata oma e-posti aadressile või telefoni, mitte grupivestlusse, kus on ka kingisaaja.
• Hoia kõike karbis või kaustas kohas, kuhu kingisaaja ei satu, näiteks sõbranna juures või tööl.

Prindi rohkem fotosid, kui arvad vaja minevat. Kõik ei mahu või ei sobi kõrvuti, ja hea on, kui saad valida. Kogu ka pisiasju: pilet teie esimeselt kontserdilt, tšekk restoranist, kaart, mille kunagi said. Need teevad lehe isiklikumaks kui veel üks foto.

Teiste panused

Lahkumise, tähtpäeva või juubelisünnipäeva puhul on ilus, kui ka teised kaasa kirjutavad. Seda saab teha kahel viisil.

Kõige lihtsam: anna kõigile ühesuurune kaart või silt koos ümbriku ja tähtajaga. Nad kirjutavad sinna mälestuse või soovi ning sina kleebid kaardid raamatusse või pistad need taskutesse. Kuna formaat on kindel, jääb raamat rahulik ka siis, kui käekiri ja toon inimeseti erinevad.

Töömahukam, aga väga isiklik: lase igal sõbral või pereliikmel teha oma leht paberi ja kleebistega, mille sina kaasa annad. Määra siis kindel formaat ja üks või kaks värvi, muidu tuleb lapitekk. Arvesta, et kõik ei jõua õigeks ajaks, ja hoia paar varulehte käepärast.

Palu lühikesi ja konkreetseid mälestusi, mitte üldisi soove. „See kord, kui me vihmas valele rongile läksime“ ütleb rohkem kui „sa oled imeline sõbranna“.

Isiklike tekstide kirjutamine

Paljudele tundub tekst keerulisem kui kujundus. Ometi ei pea see pikk olema. Paar rida lehe kohta on täiesti piisav.

Kirjuta nii, nagu räägid. Kirjelda, mis juhtus, kus sa olid ja mis sulle meelde jäi. Nali, mida mõistate ainult teie, võib julgelt sisse jääda. Lisa kuupäev või aastaarv, et raamatust saaks ka kümne aasta pärast aru. Kui midagi välja arvutad, näiteks koos veedetud päevade arvu, märgi ka, mis päeval sa seda lugesid.

Mida sa ei julge valjult öelda, saad ära peita. Ümbrik kirjaga, silt foto taga või klapp, mida tuleb avada, muudab raamatu avastamist väärt asjaks. Lahtised kirjakesed on haprad; läbipaistev tasku kaitseb neid sõrmede ja kleeplindi eest.

Kirjuta tekst kõigepealt mustandile ja kanna see üle alles siis, kui oled rahul. Kui kahtled oma käekirjas, prindi tekst tugevale paberile, lõika välja ja kleebi peale.

Kui palju aega selleks varuda

See sõltub palju vormist ja sellest, kui palju sa kaunistad. Lihtne minialbum fotode ja paari tekstiga võib valmida ühe pärastlõuna või õhtuga. Paljude pisidetailidega explosion box võtab kergesti mitu õhtut. Suur album nõuab ka kogemusega tegijalt pigem nädalaid kui päevi.

Ära pea kogumist kõrvaliseks asjaks. Teiste fotode ootamine, kõige printimine ja valimine võtab sageli rohkem aega kui kleepimine ise. Toimiv ajakava näeb välja umbes selline:

1. Kuus kuni kaheksa nädalat ette: vali teema ja vorm, räägi usaldusalustele, küsi fotosid ja panuseid.
2. Kolm kuni neli nädalat ette: korrasta ja prindi fotod ning pane materjalid valmis.
3. Kaks nädalat ette: kujunda ja kleebi lehed, kõigepealt fotod, siis tekstid ja kaunistused.
4. Viimane nädal: viimistlus, kaas ja üks varupäev juhuks, kui midagi läheb viltu.

Laota lehed enne kleepimist lahtiselt laiali. Nihuta, vaata ja tee vajaduse korral foto, et paigutus hiljem üles leida. Alles siis, kui tervik on paigas, tuleb liim.

Üleandmine

Explosion box või 3D-element ei mahu ümbrikusse, nii et anna see üle tugevas karbis. Kõige parem on raamat ise üle anda, et oleksid juures, kui see avatakse. Kui kingisaaja tahab seda hiljem ka muul moel hoida, võid lehed pärast skannida. Skann sinu riiulil Scrappdis on varukoopia juhuks, kui originaal kunagi viga saab.

See ei pea olema täiuslik. Viltune foto või läbikriipsutatud sõna näitab just, et selle tegid sina.