Art journaling: kuidas alustada

Võib-olla oled neid juba näinud: leheküljed täis värvi, ajakirjaribasid, templiga tehtud linnukest ja üht lauset suurte tähtedega. See on art journaling. Sageli näeb see välja nagu kunst, aga tegelikult on see piltidest päevik. Kõige parem on see, et see ei pea ilus tulema. Nii saad alustada vähese varustusega ja ilma, et teaksid, milline on sinu stiil.

Mis on art journal

Art journal on raamat, kus näitad värvi, kollaaži, joonistuste, templite ja sõnadega, mis sind parasjagu köidab. Mõni tunne, värv, mida tahtsid kasutada, lause, mis meelde jäi, päev, mida tahad mäletada. Reegleid selle kohta, mis sinna peab minema, ei ole. Tähtis on tegemine ise, mitte lõpptulemus.

Erinevus scrapbookist on peamiselt eesmärgis. Scrapbook hoiab mälestusi: fotod on keskmes ja see on sageli tehtud selleks, et seda hiljem sirvida või edasi anda. Art journal on pigem mänguväljak. Proovid tehnikaid, mõtestad oma mõtteid ega pea midagi selgitama. Fotod võivad sinna minna, aga ei pea.

Piir on tegelikult õhuke. Paljud scrapperid kasutavad art journal’i tehnikaid layout’i taustaks ja art journal’i lehekülg, millel on foto, on tegelikult juba scrapbooki lehekülg.

Millise raamatu valida

Kõige tähtsam on paber. Värv, liim ja vesi muudavad õhukese paberi kortsuliseks ning see, mis ühele poolele läheb, paistab teiselt poolt läbi. Seepärast vali paber, mis on vähemalt umbes 200 g/m². Tavaline printeripaber on 80 g/m², nii et see on üle kahe korra paksem. Umbes 300 g/m² akvarellipaber talub veel rohkem.

Millele tähelepanu pöörata:

• Mixed media raamatud on tehtud korraga kuivade ja märgade materjalide jaoks. Esimeseks raamatuks on see kõige kindlam valik.
• Akvarelliraamatud taluvad palju vett, aga kare pind võib peened jooned vahel keeruliseks teha.
• Spiraaliga raamat jääb lahti lamama ja lehte on lihtne keerata. Köidetud raamat tundub rohkem päris raamatuna ja laseb sul üle keskkoha töötada.
• A5 on mõnus formaat alustamiseks: piisavalt suur, et mängida, ja piisavalt väike, et kiiresti täis saada.

See ei pea olema kallis. Sobib ka vana köidetud raamat taaskasutuspoest, märkmik või vihik veidi paksema paberiga. Kata leheküljed siis esmalt kihi gessoga ja vajadusel liimi kaks lehte kokku, siis on need piisavalt tugevad.

Põhivarustus alustamiseks

Sul on vaja vähem, kui videod lasevad arvata. Selle nimekirjaga jõuad kaugele:

• Gesso: valge kruntkiht, mis näeb välja nagu paks värv. See teeb paberi tugevamaks, aitab värvil paremini kinni jääda ja vähendab niiskuse läbiimbumist. Kuivanult on kiht veidi kare, nii et ka pliiats ja pastell haaravad paremini.
• Akrüülvärv: paar tuubi õpilaskvaliteediga värvi on piisav. Valge, must ja kaks või kolm värvi, mis sulle meeldivad. Akrüülvärv on kuivanult veekindel, nii et saad töötada kiht kihi haaval.
• Liim: liimipulk paberi jaoks või matte medium (akrüülmeedium, mis on nii liim kui ka kaitsekiht) õhukese paberi, salvrätikute ja ajakirjapaberi jaoks.
• Pliiatsid: veekindel must fineliner ning valge geelpliiats või värvimarker tumedale või värvitud pinnale kirjutamiseks. Tavalised viltpliiatsid libisevad kuival akrüülvärvil sageli halvasti.
• Abivahendid: lame pintsel, vana plastkaart värvi laiali tõmbamiseks, beebisalvrätikud pühkimiseks ja käärid.

Hiljem kasulik, aga mitte vajalik: šabloonid, templid, washi tape, tint ja struktuuripasta. Alusta väikselt ja osta midagi alles siis, kui märkad, et sul jääb sellest puudu.

Kollaažimaterjali ei pea ostma. Kogu kaarte, vanu maakaarte, kingipaberit, kviitungeid, ajakirjalehti ja ilusaid pakendeid. Iga liigi jaoks oma ümbrik või tõmblukuga kotike teeb hiljem asjade leidmise lihtsamaks.

Sinu esimene lehekülg: taust, pilt, sõnad

Tühi valge lehekülg võib halvata. Seepärast aitab mõelda kolmes kihis. Neid ei pea tegema ühe õhtuga: täna taust, homme pilt ja nädalavahetusel sõnad sobib sama hästi.

Esimene kiht: taust

Määri lehele kõigepealt õhuke kiht gessot ja lase sel kuivada. Seejärel vali üks värv ja värvi kogu lehekülg. Niipea kui see pole enam valge, on esimene lävi ületatud.

Mõned lihtsad viisid, kuidas taustale rohkem elu anda:

• Pane veidi värvi vanale plastkaardile ja tõmba sellega üle lehe. Triibud ja tühjad kohad ongi ilusad.
• Pane kaks või kolm värvi kõrvuti ja lase neil seal, kus need kokku puutuvad, veidi seguneda. Vali värvid, mis omavahel sobivad, muidu tuleb pruun.
• Kleebi peale ajakirjatükke, vana raamatupaberit või salvrätik ja värvi osaliselt üle.
• Tupsuta värvi läbi šablooni või pritsi pintslilt veidi lahjendatud värvi.

Lase igal kihil korralikult kuivada, enne kui edasi lähed. Märg värv märja värvi peal muutub kiiresti mudaks.

Teine kiht: pilt

Vali üks asi, mis saab pilgupüüdjaks. See võib olla väljalõigatud pilt, tempel, lihtne kujund nagu ring või süda, foto või joonistus. Kui sa joonistada ei oska, pole see probleem: kollaaž ja templid teevad sama töö.

Aseta pilt esmalt lahtiselt lehele ja nihuta, kuni see tundub õige. Siis kleebi kinni. Kui tahad templit karedale värvitud pinnale teravalt saada, tembelda õhukesele siidpaberile ja kleebi see peale. Siis paistab, nagu oleksid otse raamatusse tembeldanud.

Kolmas kiht: sõnad

Sõnad teevad lehekülje isiklikuks. Piisata võib ühest sõnast, lausest, mis sind puudutas, või paarist reast selle kohta, milline su päev oli. Kirjuta suurelt ja julge kasutada oma käekirja. Viltused tähed käivad sinu juurde.

Kui tahad kirjutada midagi, mida keegi lugeda ei tohi, saab ka seda. Kirjuta see lehele ja värvi siis üle või kirjuta see eraldi kaardile, mille paned klapi taha.

Lõpuks võid valge geelpliiatsi või musta fineliner’iga lisada veel jooni, täppe või ääre. See teeb lehe valmis.

Mis siis, kui sa oma stiili veel ei tea?

See on normaalne ja tegelikult kõige toredam osa. Stiil tekib tegemisest, mitte selle üle mõtlemisest. Mõned asjad, mis aitavad:

• Proovi igal lehel üht uut tehnikat. Kümne lehe järel tead, mis sulle meeldib ja mis mitte.
• Kasuta piiratud värvipaletti, näiteks kaks värvi pluss must ja valge. Piirang teeb valimise lihtsamaks.
• Kui sa ei tea, mida teha, võta lähtepunktiks teema või sõna: aastaaeg, koht, laulurida.
• Järgi julgelt mõnd õpetust ja tee see järele. See on harjutamine ja sinu enda valikud hiilivad sinna iseenesest.
• Sirvi kord kuus tagasi. Millised leheküljed teevad sind rõõmsaks? Millised värvid ja tehnikad korduvad? Seal on sinu stiil.

Koledad leheküljed käivad asja juurde. Neist saab alati üle töötada, kiht gessot teeb kõik jälle uueks. Või jäta need alles tõestuseks, et proovisid midagi.

Kas pead oma lehti näitama?

Ei. Art journal on sinu oma. Paljud hoiavad seda täiesti privaatsena just seepärast, et see annab vabaduse sodida ja aus olla. Sa ei pea kellelegi midagi selgitama.

Mõnele meeldib aeg-ajalt mõnd lehte jagada sõbrannaga, loomingulisel pärastlõunal või netis. See võib inspireerida ja enesekindlust anda, aga see pole tingimus. Kui tahad lehte alles hoida või näidata ilma raamatut käest andmata, võid selle skannida ja ise valida, kes seda näeb.

Pane raamat kohta, kust see on lihtne kätte võtta, ja tee lehekülg siis, kui tuju on. Kolm korda kuus on piisav. Asi pole järjepidevuses, asi on rõõmus.