Alkoholmarkerid: kuidas need töötavad ja millist paberit vajad

Kui oled kunagi näinud, kuidas templiga tehtud lill paari markeri all õide puhkeb, saad aru, miks skräpparid neist nii vaimustuses on. Alkoholmarkeritega tulevad värviüleminekud, mis näevad välja nagu trükitud. Samas on need kallid, lõhnavad ja valel paberil valguvad igas suunas laiali. Siit loed, kuidas need töötavad, mida töö alla panna ja kuidas ilma triipudeta sulandada.

Mis teeb alkoholmarkerid teistsuguseks

Alkoholmarkeris on värvaine lahustatud alkoholis. Kui tint paberile jõuab, aurustub alkohol ja värv jääb alles. See käib kiiresti, tint on pärast seda veekindel ja läbipaistev. Kui paned teise värvi esimese peale, paistab alumine ikka läbi.

Suurim eelis on sulandamine. Kuni tint pole veel päris kuiv, lahustab uus kiht eelmist veidi. Nii voolavad värvid üksteisesse ilma teravate servadeta. Enamikul alkoholmarkeritel on kaks otsa: painduv pintsliots sulandamiseks ja kõvem, kitsam ots detailide ja väikeste pindade jaoks.

Veepõhine marker töötab teisiti. Tint imbub aeglasemalt, kinnitub kiududesse ja jätab kergesti triipe sinna, kus jooned kattuvad. Kui käid liiga palju üle, hakkab paber narmendama. Teisalt saad veepõhiseid markereid märja pintsliga laiali sulandada, umbes nagu akvarelli. Need ei lõhna, on odavamad ja sobivad hästi kirjakunstiks ja vabaks joonistamiseks.

Lühidalt: templipiltide ühtlaseks värvimiseks ja pehmeteks varjudeks on alkoholmarkerid tugevamad, tähtede ja vabade, vesiste efektide jaoks piisab veepõhistest. Küll aga vajavad alkoholmarkerid tuulutatud ruumi. Pikema värvimise ajal tee aken lahti.

Paber, mis ei valgu ega tee plekke

Paber määrab suuresti, kuidas su värvid välja näevad. Alkoholitint otsib väikseima takistuse teed ja valgub lahtistes kiududes laiali. Koopiapaberil näed seda kohe: värv laiub joonest kaugemale ja imbub tagaküljele läbi.

Millele tähelepanu pöörata:

• Sile ja tihe. Suletud pind hoiab tindi koos, nii et servad jäävad teravaks ja saad sulandada. Kare või pehme paber imeb tindi endasse ja jätab plekke.
• Piisavalt tugev. Rusikareegel: paber alates umbes 120 grammist hoiab rohkem tinti ilma lainetamata. Paljud skräpparid värvivad siledale cardstock’ile (tugev ühevärviline kartong) umbes 250 grammi kandis.
• Mõeldud markeritele. Leidub paberit ja kartongi, mis on tehtud just alkoholmarkerite jaoks, sageli markeribrändi nimega või sõnaga blending card. Alustades on see kõige lihtsam valik.
• Katmata. Läikiv fotopaber või kaetud disainpaber ei lase tindil korralikult sisse imbuda.

Arvesta, et alkoholmarkerid imbuvad peaaegu alati tagaküljeni läbi. Pane seepärast töö alla alati mustandileht või tükk kartongi, muidu värvid ka laua või järgmise lehekülje. Seetõttu on parem värvida eraldi kartongitükile, mille kleebid hiljem lehele, kui otse albumisse. Märkmikus või journal’is kasuta lehest ainult üht poolt.

Kraftpaber, see pruun kartong, sobib samuti, aga värvid tulevad sellel tumedamad ja vähem erksad. Spetsiaalsel plastpaberil, nagu Yupo, mis tinti üldse ei ima, saad hoopis läikiva, voolava efekti. See on tore tausta jaoks, kuid hoopis teist laadi töö kui templipiltide värvimine.

Sulandamine ilma triipudeta

Triibud tekivad, kui tint on juba kuiv enne, kui teed järgmise tõmbe. Lahendus on peamiselt: piisavalt tinti ja reibas tempo.

1. Vali kaks või kolm sama värvipere tooni, mis on üksteisele lähedal, näiteks hele-, kesk- ja tumeroosa. Mida väiksem vahe, seda pehmem üleminek. Seepärast müüvad paljud brändid väikesi kolmeseid komplekte sobivatest toonidest.
2. Kata kogu pind heledaima värviga. Tööta väikeste ringidega või lühikeste kattuvate tõmmetega ja vaata, et paber saaks päriselt märjaks.
3. Pane tumedaim värv varjupoolele: sinna, kuhu valgus ei jõua. Otsusta enne, kus su valgusallikas on, näiteks üleval vasakul.
4. Käi keskmise värviga üle heleda ja tumeda piiri, et see hajuks.
5. Lõpuks käi heledaima värviga uuesti üle kogu pinna. Nii tõmbad värvid üksteisesse.

Mõni asi aitab:

• Täida üks pind korraga, siis ei kuiva serv vahepeal ära.
• Ära värvi märja pintslitsaga päris vastu joont. Tint roomab kaugemale, kui arvad. Alusta joonest veidi eemalt ja lase tindil viimane millimeeter ise täita.
• Kui tahad ühtlast pinda ilma üleminekuta, värvi väikeste ringidega ja jätka, kuni kuivi laike enam pole.
• Paljudel brändidel on värvitu blender: marker, milles on ainult lahusti. Sellega saad üleminekut pehmendada või pisikest viga veidi heledamaks muuta. Ära kustutada sellega ei saa, nii et pea seda abivahendiks, mitte kustukummiks.

Värvipliiatsid on hea lisa. Kuivanud markerivärvi peale saad nendega lisada varju või peeneid jooni. Valge geelpliiats annab valguspunktid silmadesse või läikivatesse kohtadesse.

Mustandil proovimine pole aja raiskamine. Tee oma markeritest värvikaart samale paberile, millele värvid: korgi värv ei vasta kaugeltki alati sellele, mis paberile tuleb.

Milline tint sobib värvitavatele templipiltidele

Kui templid pildi ja värvid selle siis sisse, peab templitint alkoholile vastu pidama. Muidu lahustub must joon kohe, kui markeriga üle käid, ja vead halle triipe läbi oma värvide.

Vali tint, mille tootja nimetab selgesõnaliselt alkoholmarkeritele sobivaks. Sageli on see kiiresti kuivav veepõhine tint. Tuntud näide on Memento, mida paljud kaarditegijad selleks kasutavad. Lase jäljendil enne värvimist korralikult kuivada.

Lahustipõhine tint, mis on mõeldud plastikule ja klaasile, võib alkoholi all hoopis valguma hakata. Pigmenttint kuivab siledal kartongil aeglaselt ja võib määrduda, kui sa seda embossimispulbriga kuumalt ei emboseeri. Kui kahtled oma tindis, tee proovijäljend, lase kuivada ja käi heleda markeriga üle.

Värvid pigem digitaalseid templipilte, näiteks pilti, mille ise välja prindid? Laserprinteri väljatrükk püsib tavaliselt ilusti. Tindiprinteri tint võib valguda, nii et testi ka seda enne.

Kallid ja odavad komplektid võrdluses

Alkoholmarkereid on igas hinnaklassis ja vahe pole ainult nimes.

Kallimad brändid, nagu Copic, müüvad markereid ka üksikult, nii et saad osta täpselt need värvid, mis sul puudu on. Neid saab täita, otsi saab vahetada ja värv jääb samaks, kui selle uuesti ostad. Ostes on need kallid, aga teenivad sind aastaid.

Odavamad komplektid, näiteks Ohuhult, annavad korraga palju värve vähese raha eest. Tint on sageli täiesti hea, aga pintsliots on mõnikord jäigem, üksikuid värve ei saa alati juurde osta ning täitmine või otsa vahetamine pole enamasti võimalik. Nende vahepeale jäävad sellised brändid nagu Promarker.

Mis sobib enamikule algajatele:

• Alusta väheste värvidega, mitte seitsmekümnese komplektiga. Pigem kolm nahatooni, kolm rohelist ja paar halli kui kõike ühekaupa.
• Vali komplektid, kus on omavahel sobivad toonid, et saaksid kohe sulandada.
• Kui märkad, et teed seda tihti ja teatud värvid saavad kiiresti otsa, osta need täidetavalt brändilt.

Kas need on oma raha väärt, sõltub sellest, kui tihti sa templipilte värvid. Kui teed vahel mõne kaardi, piisab odavast komplektist. Kui värvid iga nädal, tasuvad täidetavad markerid end ära.

Täitmine ja hoidmine

Ärakuivanud alkoholmarker pole enamasti katki, vaid tühi. Paljudel brändidel on sama värvi täitepudelid. Tilgutad tindi otsale või torusse, olenevalt brändist; järgi tootja juhiseid. Kulunud otsi saab nende brändide puhul samuti vahetada. See on odavam kui uus marker ja vähendab prügi.

Hoidmisel on tähtis kolm asja:

• Kork korralikult peale. Kui klõpsu ei kuule, aurustub alkohol ja ots kuivab ära.
• Hoia pikali. Kahe otsaga markerite puhul hoiab see ära, et kogu tint ühte otsa vajuks. Lihtne alus või karp, kus need lamedalt kõrvuti lebavad, sobib hästi.
• Jahedas ja päikese eest kaitstult. Soojus kiirendab aurustumist, nii et mitte aknalauale ega radiaatori kõrvale.

Sorteeri need värviperede järgi ja pane värvikaart juurde. Siis haarad sulandades kergesti kolm kokkukuuluvat tooni ja näed kohe, mis sul puudu on.