Kuidas teha kooli jaoks scrapbook kuue sammuga

Õpetaja tahab scrapbooki, ülesande kirjeldus on lühike ja tähtaeg juba paigas. Ära muretse. Kooli scrapbook on tegelikult lihtsalt kogum lõikeid, fotosid ja teksti ühe teema kohta, korralikult järjestatud ja selgitustega. Hea plaaniga saad selle mõne pärastlõunaga valmis.

Loe kõigepealt ülesanne veel kord hoolikalt läbi. Kas seal on kirjas õppeaine, lehekülgede või fotode miinimumarv, formaat või teema? Need nõuded määravad kõik muu. Kui midagi pole kirjas, vali ise midagi, mis aine juurde sobib.

Vali teema, mille kohta on lihtne materjali leida

Suurim oht on liiga lai teema. „Sport“ või „keskkond“ annab nii palju materjali, et sa ei tea, mida valida. Tee teema kitsamaks: üks spordiala, üks turniir, üks loom, üks leiutaja.

Hea scrapbooki teema:

• meeldib sulle endale, sest siis on otsimine toredam
• on sageli uudistes või ajakirjades, nii et lõigata on piisavalt
• on pildirikas: fotod, kaardid, graafikud või joonistused
• jaguneb mõneks alateemaks

Hästi sobivad näiteks üks kunstnik ja tema looming, üks amet või mitu ametit, tuntud leiutis, sinu küla või linna ajalugu või mõni keskkonnaprobleem selliste alateemadega nagu õhk, vesi ja muld. Kui kahtled, küsi õpetajalt, kas teema sobib. See säästab sind hiljem paljust tööst.

Materjali kogumine: ajalehed, internet ja oma fotod

Alusta kogumisest enne, kui midagi kleepima hakkad. Pane kõik ühte hunnikusse või kausta ja vali alles hiljem.

Head allikad on:

• ajalehed ja ajakirjad kodus, vanavanemate juures või raamatukogus
• voldikud, brošüürid ja piletid muuseumidest, väljasõitudelt või üritustelt
• internet: artiklid, kaardid, graafikud ja pildid
• sinu enda fotod ja joonistused, näiteks muuseumikülastusest või kohast, mis sinu teemaga seotud on

Kui prindid midagi internetist, kleebi tekst enne tekstitöötlusprogrammi. Seal saad tähti suuremaks või väiksemaks teha ja veerised paika sättida. Siis mahub see kenasti sinu lehele ja näeb rahulikum välja kui otse veebilehelt tehtud väljatrükk.

Lõika hoolikalt ja kogu pigem liiga palju kui liiga vähe. Kui kaks ajalehte avaldavad samal päeval sama uudise, vali neist üks. Ainult siis, kui nad näevad asja väga erinevalt, on huvitav need kõrvuti kleepida.

Jaga töö peatükkideks

Scrapbook tuleb palju parem, kui sel on selge järjekord. Seepärast sorteeri materjal enne kleepimist. Hästi sobivad kaks viisi:

• Kuupäeva järgi. Sobib sündmuse, aastaaja või areneva uudisteema puhul.
• Alateemade kaupa. Sobib, kui sinu teemal on mitu tahku, näiteks kunstniku elu, looming ja kuulsamad maalid.

Neid kahte võib ka kombineerida: kõigepealt alateemade kaupa ja iga peatüki sees kuupäeva järgi.

Kirjuta iga lehe või peatüki kohale, millest see räägib. Tee eelnevalt lehekülgede numbritega sisukord. See aitab sind kleepimisel ja näitab õpetajale kohe, et oled asja üle järele mõelnud.

Kindel ülesehitus teeb kõik ülevaatlikuks. Kleebi eelistatavalt üks lõige lehe kohta või üks lõige koos fotoga. Liiga palju üksikuid tükke ühel lehel muudab selle segaseks ja siis jääb sinu selgitus varju.

Kirjuta iga lõike juurde allikas ja selgitus

Just siin on näha vahe lõigete hunniku ja päris scrapbooki vahel.

Tee ühesugune silt, mille kleebid või kirjutad iga lõike juurde. Pane sinna:

1. ajalehe, ajakirja või veebilehe nimi
2. ilmumise kuupäev ja soovi korral kuupäev, mil selle välja lõikasid
3. autor või ajakirjanik, kui see on märgitud

Internetist võetud materjali juurde kirjuta veebilehe nimi ja kuupäev, mil seda vaatasid. Nii teavad kõik, kust sinu info pärit on, ja see käib iga koolitöö juurde.

Lisaks kirjuta paari lausega oma sõnadega, mida lõige näitab ja miks sa selle valisid. Lühike oma arvamus või küsimus, mis sul tekkis, teeb scrapbooki isiklikuks. Joonista alla või märgi ära artikli kõige tähtsam lause, et lugeja näeks kohe, millest jutt.

Kui kasutad oma fotosid või joonistusi, kirjuta ka nende juurde, mis neil on, kus ja millal.

Odav alus: vihik, kaust või joonistusplokk

Kallist albumit pole vaja. Piisab ühest neist kolmest:

• Suur vihik või A4-vihik. Ülevaatlik ja lehed püsivad õiges järjekorras.
• Kiletaskutega kaust või kiirköitja. Korralik ja saad lehti veel ümber tõsta, kui järjekord muutub.
• Joonistusplokk või visandiraamat. Tugev paber, mis peab liimile paremini vastu kui õhuke printeripaber, ja ruumi suurematele lõigetele.

Kui lõige on lehest suurem, voldi see korralikult kokku või vali suurem formaat, näiteks A3. Visandiraamatu puhul kleebi soovitatavalt ainult parempoolsele lehele, siis ei paista liim läbi ja tulemus näeb rahulikum välja.

Lisaks on sul vaja kääre, liimipulka või kleeplinti, pastakat, markerit ja soovi korral värvilist paberit. Tükike värvilist paberit tumeda või igava lõike taga paneb selle rohkem silma paistma. Kleepsud ja väikesed joonistused on igati lubatud, kuni peaosa jääb sisule.

Lõpuks tee esikaas pealkirja, oma nime, klassi ja kuupäevaga.

Kiiresti valmis, kui tähtaeg on lähedal

Töö tuleb juba homme ära anda? Siis hoia asi lihtne.

1. Vali kitsas teema, mille kohta on sul kodus juba materjali või mille kohta leiad kiiresti infot internetist.
2. Kogu ühe tunniga kokku kõik vajalik ja prindi internetiallikad korraga välja.
3. Pane paika kolm või neli peatükki ja sorteeri oma hunnik nende järgi.
4. Kleebi üks lõige lehe kohta ning kirjuta juurde allika silt ja kaks-kolm lauset selgitust.
5. Viimasena tee sisukord ja esikaas.

Vajadusel jäta kaunistamine vahele. Selgete peatükkide, allikate ja selgitustega scrapbook on tugevam kui imeilusti kaunistatud raamat ilma tekstita. Lõpuks vaata ülesanne veel kord üle: kas sul on kõik nõutu olemas, õige arv lehekülgi ja sinu nimi esikaanel?

Hoia see pärast alles

Kooli scrapbook visatakse pärast hinde saamist sageli ära, aga seda tasub alles hoida. Mõne aasta pärast on see tore killuke sinu kooliajast ja ajaleheväljalõiked näitavad, mis sel aastal uudistes oli. Pane see riiulisse püsti, päikese eest varjule, ja see püsib kaua heas korras.