Beebialbumi tegemine: mida sinna panna ja kuidas see üles ehitada

Beebialbum on ilmselt see album, mida kõige rohkem uuesti vaadatakse. Sina mõne aasta pärast, sinu laps suurena, vanavanemad igal sünnipäeval. Seetõttu on alustamine ka natuke hirmutav. Mida sinna panna, kuidas hoida seda õrna ultrahelipilti ja kuidas albumit pidada, kui sa vaevu magad? Paar otsust eelnevalt teevad asja palju lihtsamaks.

Mida sinna panna

Kõike ei pea alles hoidma. Vali see, mis lugu jutustab. Enamik beebialbumeid jaguneb laias laastus kolmeks osaks.

Rasedusajast:

• positiivne test või sinu reaktsioon sellele
• ultrahelipildid koos kuupäeva ja rasedusnädalaga
• kõhupildid, näiteks iga kuu küljelt ja samas kohas tehtud
• beebipidu või väike pidu enne sündi, koos külaliste kaartide ja soovidega
• kuidas nimi valiti ja kuidas tuba sisustati
• kiri beebile, kirjutatud enne sündi

Hoia ultrahelipildid igal juhul hästi alles, isegi kui sa veel ei tea, millal scrapbookima hakkad. Mõned leheküljed valmivad alles siis, kui beebi on juba sündinud.

Sünni ümber:

• sünnilugu, kirja pandud nii ruttu kui võimalik, sest detailid tuhmuvad
• kaal, pikkus, kellaaeg ja koht
• sünnitusmaja käepael või nimepael
• sünniteadaanne ja kaardid, mis sa said
• esimesed fotod, ka külaskäikudest ja vendadest-õdedest
• jalajäljed; neid on kõige lihtsam teha esimestel nädalatel, sest käed püsivad veel kaua rusikas. Tindivaba komplekt hoiab ära sodimise.

Esimesed korrad:

Esimene naeratus, ümberkeeramine, esimene hammas, esimene suutäis, esimene sõna, esimesed sammud. Aga ka esimene vann, vanavanavanema süles olemine, esimene puhkus, esimene lumi. Nõuandla kaardid pikkuse ja kaaluga on hiljem toredamad, kui arvad.

Ära unusta ümbritsevat maailma. Mis oli sel päeval ajalehe esiküljel, milline laul kõlas igal pool, mis maksis leib. Kahekümne aasta pärast loed seda mõnuga.

Ultrahelipiltide ja käepaelte turvaline hoidmine

Ultrahelipildid prinditakse tavaliselt termopaberile, samasugusele nagu kassatšekk. See pleegib valguse, soojuse ning mõnede liimide ja plastide toimel. Pilt, mis on praegu teravalt selge, võib kümne aasta pärast olla peaaegu valge.

Seepärast:

• Skanni või pildista iga ultrahelipilt kohe kõrge resolutsiooniga. Nii on sul alati koopia.
• Kasuta albumis selle skanni väljaprinti fotopaberil. See peab palju kauem vastu.
• Hoia originaali eraldi, happevabas ümbrikus või läbipaistvas taskus, pimedas ja kuivas.
• Ära pane liimi ega teipi kunagi otse pildile ja ära lamineeri ultrahelipilti: soojus võib paberi mustaks muuta.

Kui tahad originaali siiski albumisse, libista see lehel olevasse taskusse või ümbrisesse, et saaksid selle välja võtta.

Sünnitusmaja käepael on paks ja sageli pehmest plastist. Ära pane seda lahtiselt vastu fotosid, sest see võib jälje jätta ja pehmest plastist erituvad ained võivad aja jooksul fotosid kahjustada. Väike polüpropüleenist tasku või ümbrik lehel sobib hästi. Sama kehtib esimesest juukselõikusest pärit juuksesalgu kohta. Paksud asjad, nagu müts või bodi, mahuvad paremini ühe suure taskuga kilesse või albumi kõrvale mälestuste karpi.

Kronoloogiliselt või teemade kaupa

Mõlemad toimivad ja sobivad eri tüüpi albumitega.

Kronoloogiliselt tähendab kuu kaupa või esimesel ajal nädala kaupa. Eelis on see, et sa ei pea kunagi mõtlema, kuhu miski läheb, ja kasvamine tuleb ilusti nähtavale. Üks kindel foto igas kuus, kõrval kaart või silt vanusega, annab tugeva läbiva joone. Siin on kasulik rõngaskaust, sest saad lehti vahele lisada, kui hiljem midagi veel leiad.

Teemade kaupa tähendab lehte vannitamisest, magamisest, esimestest suutäitest, perest. See on vabam ja andestavam, kui su fotod pole kenasti järjekorras. Teema võib kesta ka mitu kuud, näiteks kõik esimesed suutäied koos.

Paljud vanemad kombineerivad: rasedus ja esimene aasta kronoloogiliselt, seejärel teemad või album aasta kohta. Vali eelkõige see, millega jaksad jätkata. Valmis album ilma kindla järjekorrata on parem kui täiuslik ajajoon, mis neljandal kuul katkeb.

Väike nõuanne ülesehituseks: anna igale lehele pealkiri, paar fotot, natuke teksti ja pisut kaunistusi. Hoia värvid rahulikud, näiteks kaks-kolm pastelset tooni, siis paistab album ühtse tervikuna ka siis, kui teed selle mõne aasta pärast valmis.

Beebialbum kingituseks

Beebialbum kellelegi teisele on imeline kingitus, aga fotosid sul muidugi pole. Kaks võimalust seda lahendada:

• Tee album peaaegu valmis, aga jäta igale lehele ruumi fotodele. Kaunista lehed, lisa pealkirjad ja soovi korral küsimused ning lase vanematel fotod ise lisada. Lahtrid, klapid ja taskud kirjutamiseks mõeldud kaartidega teevad selle lihtsaks.
• Tee soovideraamat: palu pereliikmetel ja sõpradel kirjutada beebile kiri või paar lauset koos kirjutaja fotoga. Köida need kokku väikeseks raamatuks. Tore teha beebipeoks või sünni puhul peetavaks peoks ja hiljem koos lugeda.

Hoia kingialbum pigem lihtne ja mitte liiga täis. Vanemad peavad saama sinna oma loo panna. Sünniandmete kaart esimesel lehel on ilus algus.

Tekstid ja pealkirjad

Beebileht ei vaja luulet. Kõige paremini toimivad lühikesed pealkirjad: tere tulemast, tere, maailm, meie pisike, lõpuks ometi, kahe nädala vanune. Sobib ka rida hällilaulust või armastatud pildiraamatust, ja see tähendab sageli rohkem kui ostetud tsitaadikleebis.

Fotode alla kirjutamisel aitavad mõned kindlad küsimused: mis juhtus, kes oli kohal, mis tunne oli, mida sa ei taha unustada? Kirjuta nii, nagu räägiksid oma lapsega. Hiljem loeb see palju soojemalt kui loetelu.

Mida tasub kirja panna:

• mida sa mõtlesid, kui teda esimest korda nägid
• hellitusnimed, mida kasutasid
• mis aitas nutu vastu ja mis just mitte
• milline nägi välja tavaline päev
• naljakad asjad, mida vennad ja õed ütlesid

Kui sulle su käekiri ei meeldi, trüki kaardid arvutis ja prindi välja või kasuta pealkirjadeks tähekleebiseid ja templeid.

Järje pidamine, kui aega on vähe

Beebiga kodus on scrapbookimise õhtu luksus. Seega hoia kirjapanemine ja kleepimine lahus.

• Kirjuta hetkes lühidalt üles, mis toimub, telefoni märkmesse või voodi kõrval olevasse vihikusse. Kuupäevast ja paarist lausest piisab. See on hiljem su kõige tähtsam allikas.
• Märgi iga nädal või kuu paar lemmikfotot, et sa ei peaks hiljem tuhandeid pilte läbi vaatama.
• Kogu kaardid, käepaelad ja tšekid iga kuu kohta ühte karpi või ümbrikusse.
• Prindi fotosid kindlate vooruna.
• Kasuta lahtritega kilesid, siis libistad fotod ja kaardid sisse ilma kleepimata.
• Kasuta vanu lehti eeskujuna; sa ei pea iga kord midagi uut välja mõtlema.

Ja kui esimene aasta on möödas ja album ikka tühi: see pole üldse halb. Mälestusi saab kirja panna ka aastaid hiljem ning fotod ja märkmed ootavad sind. Alusta sellest, mis sul on, ja lase albumil rahulikult kasvada.